teisipäev, 8. mai 2018

Oiioiiioiii, kui valus!

Teate, mis oli 1,5a tagasi minu kõige suuremaks motivatsiooniks aktsiabörsile suundumises? Ikka vana hea FOMO aka Fear of Missing Out ehk aru saamine, et kui ei alusta, siis kohe kindlasti ei võida ega teeni.

Ja ma võin öelda, et täna ma ei pea kunagi tehtud säästmis-ja investeerimisotsuseid küll absoluutselt kahetsema! Tänu sellele otsusele ja nii teoreetiliselt kui praktiliselt saadud õppetundidele olen kümneid kordi targem, mul on põnev ja tasu hobi, ning mul on lootus kunagi orava-rattast pääseda. Ehk ise otsustada, kuidas ja millele oma aega veedan.

Selle alustamise juures oli minu kõige suuremaks hirmuks loomulikult see, et "aga mis siis, kui ostan halbu aktsiaid, ja kaotan kõik?"
"Äkki oleks lihtsam kohe lihtsalt see kogutud rahanatuke ära põletada?"
"Äkki tuleb hullem börsikrahh?"
Ja nii edasi. Kujutate ilmselt ette küll, ja nii mõnegi puhul ehk sama hirm hoiab tagasi?

Eks sellel hirmul on muidugi tugev põhjus. Tõsi ta on, et börsil on võimalik palju raha kaotada, ka kõige professionaalsemad investeerijad ei saa ennast kuidagi selgeltnägijaks pidada ja ootamatusi tuleb ikka ette. Mõjufaktoreid on nimelt nii palju.

Ja tuleb tunnistada, et olen sõrmi kõrvetanud küll.
Esimeseks õppetunniks oli üks armas lennufirma aktsia, mida ostsin nii väikese summa eest ja müüsin nii kiiresti pisikese kasumi tekkides, et tegelikult maksin kasumist oluliselt suurema summa teenustasudele. Lisaks nüüd aasta hiljem aktsiahinda vaadates selgub, et oleksin aastaga 50% kasumit teinud, kui poleks müünud.

Teiseks õppetunniks oli see, et keskendusin natuke liiga palju ilusatele ajaloolistele dividenditootluse numbritele, hoolimata sellest, kuidas ettevõtte finantsasjadega ja aktsiahinnaga parasjagu lood. See tähendab, et päris paljudel minu portfelli sattunud aktsiate tootluse kohal näen praegu hirmuäratavat miinust. Jah, dividende toodavad seni kenasti, aga mingit garantiid ei ole, et aktsia hind ise ka kunagi veel minu ostuhinnani vähemalt jõuab, mis tähendab, et aktsiaid täna müües jääksin hoolimata dividendide laekumisest potentsiaalselt korralikku miinusesse. Matemaatiliselt öeldes:
(aktsiate hulk* aktsia ostuhind) > ((aktsiate hulk *  aktsiate tänane hind)+sum(kõik laekunud dividendid))
Loodan, et nii pea neid aktsiaid müüma ei pea, kogun seniks rahulikult dividende, ja aegajalt kiibitsen kurvalt negatiivset aktsiahinda. Juurde ka osta ei taha, kui pole just erilise kvaliteetettevõtte aktsiaga, aga need viimased üldiselt pole pikalt madala hinnaga saadaval kunagi.

Kolmandaks ja kõige valusamaks õppetunniks on osutunud aga hoopis tänane situatsioon, ja see võib teile tulla üsna üllatavalt võibolla. Nimelt eile pidin ma maha müüma suure hulga oma aktsia- ja indeksfondi portfellist. Ja see on väga valus tunne. Teate, miks? Sest tegu oli nii heade ettevõtete aktsiatega, mis on juba 1,5 aastat mulle hoolega dividende portfelli kukutanud ja lisaks ka hinnas muudkui rasvasemaks läinud. Kui oleksin saanud neid edasi hoida, oleks üsnagi kindel, et oleksin aastate jooksul aina kasvavat kasumit nende pealt saanud ja sellest nüüd ilma jäämine on ikka tõeliselt valus kaotus!

via GIPHY

Saate aru? Müüsin aktsiad kasumiga maha, ja olen kohutavalt kurb! Kus on loogika? 😂 Eile aktsiaid müües mõtlesin, et hoian täna heaga kohe börsist eemale, et mitte haavale soola raputada. Aga kas ma siis suutsin? Ei, loomulikult kiikasin, kuidas börsil läheb. Teate, mis nägin? Näiteks üks aktsia, mille eile pidin maha müüma, tegi tänase päevaga sellise hüppe:
Ja sellest hüppest pidin mina mokad puhtaks pühkima. Nali on veel selles, et just antud aktsia puhul eile veel kahtlesin, kas müün kohe, või hoian ühe päeva veel. Müüsin kohe..

Aga kahetseda pole midagi. Börsi puhul on üks kindel reegel, mida alati jälgida. Börsil ei või hoida raha, mida lähemal ajal vaja võib minna. Professionaalid ütlevad, et ei tohiks börsile panna mitte sentigi raha, mida lähema 3-5 aasta jooksul vaja võib minna. Kuna minul läheb lähemal ajal suuremat summat vaja, pidin kõik oma rahamasina-plaanid ümber mängima, ega saa kahjuks võimaliku tõusu osas spekuleerida. Lohutuseks on see, et üks teine eile müüdud aktsia kukkus täna -2,5%, minu silmis ilma mingi reaalse mõistliku põhjuseta. Minul aga raha seisab kindlalt kontol.

Ehk kokkuvõtteks - kõige valusam börsil ei ole mitte börsile investeerimine ja vahel väikese õppetunni saamine vale aktsia ostu puhul, vaid  hoopis olukord, kus peab börsilt lahkuma. Börsilt lahkumine on kindla garantiiga, et tuleviku kasum jääb saamata!

Kas olete ka olnud olukorras, kus peate oma portfelli müüma? Kuidas tundus?


neljapäev, 3. mai 2018

Holy crap, matemaatika on ikka imeline!

No see kinnisvara-teema on endiselt aktuaalne ja pean teile ka ausalt tunnistama, et olen viimase kahe päevaga oluliselt rohkem numbreid peas ja exceli-tabelites  edasi tagasi ja ringiratast veeretanud, kui mul eurosentides maist vara on ilmselt. Kogu selle algebratunni tulemusena tahan ka teile avaldada verise tõe.

Nagu hoolikam lugeja juba teab, olen truu üürituru tarbija, seda juba palju aastaid. Põhjuseid on mitmeid.
Peamiseks põhjuseks siis see, et meie pere puhul on tegemist üheainsa sissetulekuga, kuid päris arvuka leibkonnaga. Ehk me lihtsalt ei saa midagi osta, kuna ei suuda normaalset kodulaenu teenindada.
Teiseks muidugi see, et elu keerdkäigud on meid juba mitmeid aastaid riigist riiki ja linnast linna veeretanud, kinnisvara soetamine on selle võrra astmeliselt keerulisem. Laenu on raske saada, ja kunagi ei tea, millal jälle tee jalge alla võtame.
Kolmandaks  muidugi see, et kodulaenu saamiseks on üldiselt päris kopsakat sssemakset vaja omada, ja selle kokku kuhjamine on võtnud päris hoolega aega.
Neljandaks ja vähemtähtsamaks ei saa muidugi ka pidada meie varasemaid valusaid "kinnisvara õppetunde", mille mittekordumises ei ole ma sugugi kindel.

Aga kuna kodutuks jääda ka ei saa lubada, hakkasin lähemalt ringi vaatama. Kui seni oli meie igakuine üüriarve minu jaoks juba taluvuse piiril ehk lähenes 40% meie sissetulekust (ja oli üldiselt arulagedalt suur summa), siis nüüd paistab olukord üüriturul veelgi nutusem olema. Ca 2000€ eest kuus saab meie linnas üürida tillukese tikutoosidest koosneva pimeda korteri kuskil slummis.

Meil aga on elukvaliteedile terve hulk kriteeriume - tahaks ju elada nii, et kõigil on ruumi, et tööle saaks jalutada, garaazis oleks ruumi korralikule dziibile, õhtul tahaks aias grillida ja talvel kamina ees varbaid soojendada. Siinsel üüriturul, kui tahad lihtsalt inimväärsemalt elada, siis on üürid pigem sinna 3000+ euriku kanti. Sellite elukvaliteedi-soovidega arvestades lähenevad üürihinnad pigem 4000+ eurot/kuus suurusjärgule.
Mina jäärapea tahaksin, et peale üüri maksmist jääks perele ka toiduraha piisavalt. Seega - mis siis teha?

Hakkasin vahelduseks hoopis arvutama. Kui nüüd kõigist neist elukvaliteedi-soovidest umbes 25 kraadi kuraasi maha keerata, mis jääb järele? 
Võtsin kinnisvara müügiportaalist välja paar näidet:
  • tagasihoidlik majakene linna servas, mugav ühistransport viib tööle iga 15 minuti tagant, sõidu ajal saab paarkümmend minutit raamatut lugeda, podcast'e kuulata, midagi õppida või kasvõi osa tööd ära teha
  • ruumi jagub kõigile ja jääb ülegi hobiprojektideks (saun, piljardiruum, väliterass koos jaccuzziga, you name it.. )
  • majaga tuleb kaasa päikesepoolne murulapike ja veidi palju päevi näinud siseviimistlus, mis annab vabad käed fantaasiale ja isiklikule loovusele. 
  • senised omanikud aga on hoolega pannud kirja kõik maja juures varasemalt tehtud tööd ja maja kulunud kuid korraliku seisukorra järgi ütleks, et varjatud (või peita üritatud) ehitusvigade üle muretsema ei pea, need oleks ammu välja tulnud.
  • aga raha? Tõepoolest, kuidas siis rahaga lood?! Lugege nüüd hoolega edasi! 
Ühe leitud majakese hinnaks on ca 375K eurot, aga müügis on see olnud juba kuu jagu ja huvilisi tundub vähe olevat, seega poleks ime, kui majakese saab kätte ka näiteks 360K euroga. Küsija suu peale kindlasti ei lööda? Sellist raha mul kindlasti ei ole, aga see-eest on mul olemas väike sissemaksesumma ja kohalikud pangad, kes negatiivse euribori valguses on endiselt ütlemata huvitatud välja laenama korralikke summasid. Kui suur siis vahe on?
Arvutan välja majakese regulaarsed kulud, milleks on siis elekter, vesi, prügivedu, internet, kindlustus, KÜ maksud, kinnisvaramaks NING kodulaenu intress, siis selgub, et igakuisteks kuludeks tuleks 815€ kuus.  Ja mul oleks oma maja, teate küll, "oma tuba, oma luba".

KULU MAJALE


Kord aastas1285
Kinnisvaramaks721
Kindlustus563


Kvartaalselt875
KÜ korrashoid, vesi312
Elekter, küte563


Igakuiselt416
Laenuintress379
Internet38


Kuine kulu kokku815
Kuise kulu vahe-59.24%


Say What?! Kas ma juba mainisin, et praegu maksan iga kuu 2000€ ja hea, kui korteris hingata julgen ning vahel kikivarvul ringi käia. Mingeid mugavusi siin ei ole, aga ära me siia mahume ja kui aega on, jõuab ka jala tööle minna. Kui see "luksus" ära võtta, kukuks kuised kulud -60%?! Tunnen, kuidas süda tilgub verd..

Ah et mida ma veel ootan? Asjale lisandub paar AGA. 
Aga maja ostmine on suure kohustuse kaela võtmine.
Aga majaomanikena hakkab meie pere ühistranspordis aega kulutama 2080 h  aastas. Aeg on ju ka raha? Lisaks kasvavad oluliselt kulutused transpordile.
Aga majalaenuga tuleb kaasa kohustuslik laenu amorteerimine, mida ei saa samuti kuigi kindlaks investeeringuks pidada, sest mingit garantiid pole, et maja kunagi müüa õnnestub.
Aga maja vajab hoolega remonti ja seob suure hulga raha enda alla. 
Aga majas kipuvad asjad katki minema ja nende asendamiseks on paksu rahakotti vaja.
Aga me isegi ei tea, kas me kolme kuu pärast ka veel siin linnas (või lausa siin riigis!) elame.
Aga kunagi ei tea, mis hullud naabriteks on ja kas nendega koos eksisteerida suudame.
Aga kinnisvarahinnad võivad vabalt kukkuda 50%. Põhjamaades on aastaid räägitud kinnisvaramullist ja viimase aasta jooksul pidevalt sahistatud  suurest krahhist ja mine tea, mis need rahvusvahelised poliitilised tuuledki toovad järgmiseks?
Aga.. aga.. aga. Ja ühelegi aga-le ei ole mul head vastust.

Siis vaatasin veel korra, et mis siis minu säästukvoodiga juhtuks, kui kodukulud kukuksid 60% ja võtaksin selle kohustusliku säästmise kinnisvaralaenu näol?

Sissetulek5153


Kodukulud815
Muud elamiskulud1689
Kogukulud2505


Laenu amort505
Kogu sääst3010
Säästu %58.41%

Say What?! Kas ma juba mainisin, et eelmise aasta keskmiseks säästukvoodiks tuli väga napilt 33% ja selle aasta prognoosiks pole üle 40% eriti julgenud loota. Maja ostes võiksin vabalt oma kuiste kulutuste määra tõsta (ja näiteks veidi remondile, transpordile ja lõbustustele tehtavaid kulusid kergitada), teeksin loodetavasti lõpuks pisut edukamalt kinnisvarainvestori karjääri ja jõuaksin siiski korraliku marginaaliga ihaldatud 50% klubisse?! Maja ostes lisanduks minu investori-portfelli ka uus investeeringuliik nimega kinnisvara, mida teoreetiliselt  peaks saama siiski hiljem kenasti maha müüa.

Eriti ahvatlev tundub mulle selline investeerimisvorm, kui osta piisavalt kehvas korras kinnisvara, sisse kolida ja siis tasapisi oma jõududega värskendada ning korrastada, et siis õigel hetkel korraliku kasumiga maha müüa. Soodsaks asjaoluks on vast veel seegi, et siinsel kinnisvaraturul tähendab "kehvas olukorras" enamasti seda, et viimase 10 a jooksul pole tapeeti vahetatud ja köögikapid on paar aastakümmet ilmavalgust näinud (kuid enamasti kasutatavas seisukorras).

Mul tundub, et elukvaliteedi-soovides järele andes elukvaliteet justkui hoopis tõuseb. Tuleb vaid tasa sõuda, vähe nõuda, sammhaaval edasi pürgida ja vahel natuke riskidagi? Mis arvate, jube poeetiline?
Kas peaks kodukulusid vähendama või kinnisvarasse investeerima?


kolmapäev, 2. mai 2018

Nutt ja hala kinnisvara hindadest

Peale oma rahakoti sisu välja puistamist ja tõdemist, et ikka veel ei ole rikkaks saanud, tahan natukene nutta ja halada.

Nimelt oli aprill kohe eriti hull kuu, igasuguseid kaela langevaid jamasid jagus rohkem, kui tahaks. Üritasin küll võimalikult kokkuhoidlikult elada. Näiteks volbri puhul meie pidu ei pidanud ega pildituks joonud. Mõtlen kogu aeg, kui palju raha ma sellise karskluse ja tagasihoidliku eluga kokku hoian, aga miskipärast mingeid rahamägesid ikka ei kogune.

Lisaks on asjalood pöördunud sedamoodi, et lähikuudel tuleb meil jälle kolida, oma praegune üürikas selja taha jätta.. Vaatasin siis kinnisvaraturul ringi, ja võttis olemise raskeks. Valik on suur ja uhke, kui tahaksin midagi üürida ja korteri üüriks näiteks 70% oma palgast ära maksta. Kõlab ahvatlevalt? Mulle eriti mitte.. Ei sobi kohe kuidagi minu plaaniga võimalikult varsti 50% säästu-klubisse jõuda ju. 

Ostaks midagi? Kinnisvara hinnad on sellised, et isegi kui enamus portfellist maha müüksin ja sissemaksuks paneks, saaksime minu palgaga osta midagi kuskile 50 minutilise ühistranspordi-teekonna kaugusele tööst ja muudest tegemistest. Iga päev 2 tundi lihtsalt transpordile kulutada, ja seda mitte ainult mina, vaid kõik neli pereliiged? Milline kohutav ressursi raiskamine.. Ja väga väsitav emotsionaalselt. Lisaks tundub mulle väga halb mõte osta kinnisvara linnas, kus korterid ja majad on kulla hinnaga ning kus me võibolla poole aasta pärast ära kolida tahaks. Eriti, kui elukvaliteet on selline, et unistuste majas elamise asemel saame endale lubada vaid "lasnamäe paneelika"-sarnast korterit.

Kolida hoopis kuskile mujale? Uude linna? Uude riiki? Uude maailmajakku? Tagasi vanasse heasse Eestisse?
Tegelikult siit ära kolimisele olen mõelnud palju kordi varemgi, aga kuidas seda ometi toeks teha? 
Näiteks Eestisse kolimine tundub kohe eriti keeruline, eriti kui suurema perega tegu. 

Kas olete näiteks kinnisvara hindasid Eestis vaadanud. Selleks, et minul töö leidmine ja pereliikmetel oma tegemiste planeerimine sujuks, peaksime ilmselgelt kolima Tallinnasse või Harjumaale, äärmisel juhul võibolla kuidagi leiaks mingi lahenduse ka Tartus. Aga Harjumaal 4-toalise korteri või maja üürihinnad ning pakutav on täitsa nutma ajav. 3800€/kuus maja? KES neid üürib?  Esiteks see kuuüür on hullult kõrge, aga teiseks, et üldse leping saada, peab maksma veel 3 x 3800 ehk esimese kuu üür, tagatisraha ja maakleri-, vahendus- või lepingutasu! Ja nagu Merjegi välja tõi, lepingutasu küsivad isegi need, kes "otse omanikult" välja üürivad! Nagu tõsiselt.. Mulle tundub see juba kodulaenu sissemaksena kvalifitseeruvat. 

Samas kodu osta Harjumaal tundub mulle ka suhteliselt võimatu, majade hinnad (heal juhul) alates 200K € ja kruntide hinnad 90K €.. Kui veel arvestama peab, et oleks piisavas läheduses kõikvõimalikele esmavajalikele ühiskondlikele teenustele nagu toidupood, apteek, põhikool, gümnaasium, arstiabi, ühistransport kõrgemasse haridusasutusse, ja mõistlik kaugus töökohtadeni, siis võttis mul täitsa kukalt kratsima. Minul oma raskelt kogutud kopikatega ja ühe sissetulekuga leibkonnaga ei ole küll midagi peale hakata, sest toredaid kohti ju leidub, aga neid minu rahakott ei luba meile. Eriti kui võõralt maalt tulla, siis kodulaenust ja liisingust ilmselgelt võib vaid unistada, enne tuleb min 6 kuud tööl käia. Samas päris Järvakanti ilmselt kolida ei oleks mõtet, töötu abirahast elama?

Aga mis siis teha? Kuhu minna? Kuidas teie endale oma koha siin päikese all olete leidnud, mida rahakott ka suudab teenindada?

Aprilli tibukeste lugemine ja murphy

Tere lõppevat töörahva püha! Küll mulle meeldib 1. mai. Mis võiks mulle hingelähedasem ja motiveerivam olla, kui keset külma maikuud ühte toredat vaba päeva nautida, et ikka meeles püsiks, mille nimel igapäevaselt oma kontoritooli läikima nühin. Eks ikka selle nimel, et finantsvabana mitte kunagi enam end hambad ristis tööle sundida...

Aga mis siin pikalt heietada, olgem ausad, olen sellest päevast veel väga kaugel. Kui eelmises postituses hõiskasin, et "olen miljokas", siis tegelikult ju ei ole mingi miljonär (kes tänapäeval üldse palgatööga euro- või dollarimiljonäriks saab?!). Ja tõe huvides, kui juba rahakratt oma ämbrikolistamistest avalikult rääkis, siis pean siinkohal ka mina tunnistama, et mulgi on korralikke ämbreid siin julgelt. Näiteks minu kõige suurem möödapanek protsentuaalselt on hetkel:

Mis te arvate, millega tegu? Peaaegu õige - mitte küll päris koin, aga ühe virtuaalmündi träkker-sertifikaat. Hea uudis on see, et selle träkkeri peale panustasin ca 70 eurot, mis tähendab, et miinuses olen täna ainult ca 35ga. Halb uudis on aga see, et ka näiteks väga edukaks osutunud investeeringud on mul olnud pisikesed, näiteks Salmari alla panin ainult ca 300 eurot. Veel halvem uudis on see, et suur osa minu investeeringutest on tänasel päeval näiteks pankade aktsiates, natuke ka jaemüügi ettevõtete aktsiates, ja neil pole sugugi roosilised päevad...

Hea küll, vaatame siis rahakotti ka. Nagu juba varem mainitud, on aprill enamasti üks suur kulutuste kuu meie peres ja tegelikult olen üsna kindel, et ega mai ja juuni paremad tule. Selle aasta aprill osutus kohe eriti hulluks. Just, kui arvasin, et nüüd küll aitab, selgus, et jamasid tuli juurdegi. Esiteks - kulutused olid kohutavalt suured. Paari ebaõnnestunud planeerimise tulemusel "õnnestus" mul pere toidukulutused sel kuul kahekordistada. Lisaks tuli kõigi nelja pereliikme kevadist garderoobi täiendada, kõigile jalanõupaar (või lausa 2-3, sõltuvalt vajadustest) hankida ning räbalaks kantud riietele samuti asendust hankida. Börsidel olid ka veidrad tuuled, hoolimata kuu lõpu huvitavatest poliitilistest käikudest ei ole minu aktsiaportfell sugugi veendunud, et kõik maailmas lilleline on, ning seega on summad kosunud kasinalt. 

Aprillis sai esimest korda investeeritud Mintose autolaenudesse. Kahjuks ainult tillukeste summakestega, sest nagu varem olen maininud, ei saa ma endale päris passiivset pikajaalist portfelli hetkel lubada. Kirjutan oma Mintose-kogemusest varsti eraldi, aga sel kuul võin öelda, et intresse veel ei laekunud.

Investly teenis mulle sel kuul 25.94€ faktooringuintresse, kahjuks jäi osa raha ka viivisesse ning laekumata jäi 2€ viiviseid. 
Aktsiaportfell teenis mulle sel kuul 736€. Nagu allolevalt pildilt näete, siis sellist suurt aastast laekumiste kasvu ei toimunud, nagu eelmisel kuul. Asi nimelt selles, et vahepeal olin portfelli natuke ajakohastanud, aktsiaid sorteerinud ja osad maha müünud, mistõttu ka dividendide laekumine on nüüd rohkem hajutatud. Aga olen kuu laekumisega rahul, ootan põnevusega mai laekumisi juba.

Ja võrreldes eelmise aastaga:

Lisaks avastasin oma eelmise kuu arvutustest väikese möödapaneku, mistõttu tean nüüd, et minu rahamasina töö tulemuseks sünnist tänaseni on 4418€. Mõelge, kui äge! Minu portfellike  on tootnud mulle neli tuhat eurot otse kontole! Lisaks olen natuke teeninud aktsiate ostust-müügist-arbitraazist, aga selle üle ma siiani pole kahjuks hoolikalt arvet pidanud. Õnneks on internatipangas seda väljavõtet lihtne teha, nii et küllap võtan ka need tulud varsti arvesse, kui vähegi aega saan! 

Puhasväärtuse tabel näeb välja selline:


Kuise säästu eesmärk24002018. eesmärk105000Täidetud78.79%
30/04/201630/07/201730/11/201730/03/201830/04/2018
VARAD
Sularaha12440000
Pangakontod80872036291521273164
Pangahoiused9850520150331193411645
Aktsiad059922705096844267920
Pensionikontod00000
Kinnisvara turuhinnas00000
Muud varad00000
VARAD KOKKU1918167160784568250282729
Eesmärk1918167013803528340782869
Eesmärk %100.00%100.22%97.64%98.92%99.83%
KOHUSTUSED
Kodulaenu jääk00000
Autoliisingu jääk00000
Krediitkaardi jääk00000
Võlad/laenud00000
Järelmaksud ja liisingud00000
KOHUSTUSED KOKKU00000
PUHASVÄÄRTUS1904267160784568250282729
Kuised kulud kokku36003600360036003600
Rikkus aastates0.441.551.821.911.92
Kuised kulud kokku20002000200020002000
Rikkus aastates0.792.803.273.443.45

Hirrrrrmus vaevaliselt ja vaevu plaanipäraselt tuleb see vabadus, tuleb tunnistada. Iga kuu ootan ja loodan, et äkki sel kuul on numbrid kuidagi eriliselt rasvaseks paisunud ja näiteks Rikkus aastates number näitab juba vähemalt 10x rohkem, aga võta näpust. Nibin-nabin olen veel graafikus selle aasta eesmärkidega. Rohkem lisasissetulekuid ei oska otsida, enne pean kuidagi paar tundi vaba aega ööpäevadesse juurde saama. Aga kuidas siis? Tahaks kangesti protsessi kiirendada.

Aga kuidas teil aprill läks? Kas jäite oma säästukvoodi ja investeeringutega rahule? Mida soovitaksite ette võtta sissetulekute suurendamiseks? 

reede, 27. aprill 2018

Jesss, olengi miljokas!

Metsik! Vaatan ja imetlen oma ühe sügisel ostetud aktsia tootlust. Tunnistan ausalt, ostsin ta pigem dividenditootluse pärast, aga aktsiahind on sellise ralli teinud viimase 6,5 kuu jooksul:


Äge! 😻😻😻Aktsia ostsin 6. oktoobril ja järgmine dividendimakse tuleb vist juunis. Kas hakkate aimama, mis aktsiaga tegemist? Ei? Olgu, ütlen ära, tegemist on SalMar'iga, norrakate lõhekasvataja aktsiaga.

Miks lõhekasvataja aktsiad? Noh, esiteks ma tegelikult otsisin lihtsalt põnevaid norrakate aktsiaid, ja mõtlesin pikalt Statoili osta. Aga samas on ju kütuse hinnad teatavasti viimastel aastatel meeletult kukkunud, samal ajal kui lõhe hinnad stabiilselt kasvanud. Tuhnisin natuke, ja märkasin, et 2012. aastal oli norra lõhe hinnaks ca 6 USD/kg, 2017. aasta alguseks oli see aga kasvanud 12 USD/kg peale.

Kui mõelda tulevikule, siis usun vägagi, et lõhe hinnal on potentsiaali veelgi kasvada, ning kõvasti turuosa kasvatada. Nii kliimamõjutuste kui tervise huvides propageeritakse üha looma- ja sealiha söömise vähendamist, vaid kanaliha ongi nende faktorite poolest neutraalne. Mida enam inimeste keskkonnnateadlikkus kasvab, seda enam eelistatakse pigem lõhet, mille kasvatamine on loomalihast oluliselt soodsam keskkonnale ning ka inimeste rahakotile - lõhest on protsentuaalselt palju suurem osa söödav kui loomast või seast.

Sellele lisaks sisaldab lõhe suurel hulgal kasulikke rasvasid, D- ning B12-vitamiine ja mineraale, mis on inimesele ülimalt kasulikud. Samal ajal on punase liha puhul WHO teatanud, et töödeldud punase liha tarbimine suurendab vähi tõenäosust. 😨 Kui punast liha soovitatakse max 500 grammi nädalas süüa, siis kala ja muid mereande võib muretult 2-3 korda nädalas süüa. No ja pole vist mõtet mainidagi KUI IMELISELT maitsev sashimi ja sushi minu meelest on!!! 🍣🍤🍣🍤🍣💗

Loomulikult on lõhetootjate puhul ka mitmeid riske, mida tuleb silmas pidada. Konkurents on suur ja lõhekasvatuste ehitamine/majandamine kallis. Lõhe tootlikkuse edukus sõltub palju ilmastikutingimustest ning kõiki lõhekasvatusi varitseb pidevalt hirmus haiguste levimise oht. Seetõttu ilmselt tuleb oma investeeringut hoolega valida, uurida, kuidas ettevõte riske hajutab ning kuidas kasvanduse ülalpidamiskuludega lood. Kuna tootmine on kallis, siis ilmselgelt ükski lõhekasvandus iga-aastaselt rohkem, kui paari protsendi võrra rohkem toota ei suudagi. Sellepärast ilmselt usuvad ka analüütikud, et nõudlus lõhe järele kasvab lähiaastatel endiselt kiiremini kui selle tootmine. Norra tootjad on lisaks kõrgekvaliteedilisele tootmisele vägagi pühendunud ka uuringutele ja arendusele, et lõhetööstust veelgi parendada. Siit ka minu kindlus, et lõhesse lihtsalt peab investeerima!

Aga küsimus on, millise tootja atsiaid eelistada? Peale SalMari leidub neid ju veelgi. Ma ise uurisin tükk aega tootjaid ja eelmise aasta alguses tegelikult ostsin kõigepealt MarineHarvesti aktsiaid. MarineHarvest on juba mitmeid aastaid oma aktsionäridele dividende maksnud ja kuna mina olen hingelt dividendiinvestor, sobis see mulle suurepäraselt. Lisaks tundub, et Marine omab ka kõige mitmekesisemat tootmisparki. Teised 2 suuremat tegijat ongi SalMar ja Lerøy (Investor Toomase armastus 😂), lisaks näiteks väiksem kasvatus Norwegian Royal Salmon (arendamas tegevust Islandil) ja Bakkafrost (Fääri saartel).

Kõige rohkem neist meeldiski mulle alguses Marine - piisavalt suur ja juba pikaajalise edulooga, lisaks maksavad lausa NELI korda aastas dividende, mis on nagu kirss minu tordile, või peaks ütlema lõhe minu sashimisse?! 🍒🍣 😂

Mõeldud, aktsiad ostetud. Ostsin mõnusa positsiooni, ja nautisin iga kolme kuu tagant dividendide laekumist. Mida aga nii väga ei nautinud, oli Marine aktsiahinna pidev hull kõikumine. No ikka suurema osa ajast oli positsioon tugevas miinuses. Siis hetkeks korralikus plussis, et nädala pärast jälle nina "lõuna suunas" pöörata. Aasta lõpu poole tulid veel selged märgid, et Marine tootmine on eeldatust kallim olnud ja diviende ei tõsteta nii palju, kui lootnud olin. Kuna vahepeal olin jõudnud juurde osta näpuotsaga SalMari aktsiaid, mille tootmistegevus tundus parema hinna/tootlikkuse suhtega olevat, otsustasin jaanuaris Marine maha müüa. SalMari P/E, dividenditootlus jms tundusid mulle lihtlsat oluliselt mõistlikumad. Võtsin Marine müügiga tagasihoidliku kasumigi välja ja jätsin portfelli vaid väikse sutsukese SalMari. Seda viimast oleks küll tahtnud juurde osta, aga vaba raha oli liiga vähe ja Marine kõikumised veel liigagi hästi meeles.

Noh, tänaseks võin öelda, et tegelikult oleks ikka võinud mitte tõmmelda ja Marinet ka edasi hoida, või vähemalt SalMari juurde osta, aga.. oleks-poleks... Midagi pole parata ja olen õnnelik, et sellegi kübekese SalMari soetasin. Nii et ei - tegelikult ei ole ma mingi miljonär veel! Aga äkki näen SalMari puhul oma lühikese investori-karjääri esimese 100% tootlusegi lähikuudel ära? 💰💰💰

Milleks üldse peab lõhetootja aktsiaid ostes valmis olema? Noh, esiteks muidugi - lõhetööstus on tundlik teema, ära ülepeakaela kogu portfelli lõheaktsiatesse sisse tambi (nagu ühegi teisegi investeeringu puhul) :) Kindlasti tuleb olla valmis ka korralikeks aktsiahinna kõikumisteks. Eriti arvestades, et tegemist on suures osas nö "hooajatundliku" kaubaga, mille hind aegajalt siia-sinna hüppab ja näiteks hiinlaste odava lõhega on täitsa võimalik turg üle ujutada, nii et norrakatel jama tekib.
Oiiii kus tuli selle jutu peale sashimi isu...

via GIPHY

Mis teie lõhetootjate aktsiatest arvate?

teisipäev, 24. aprill 2018

Minu arvamus maksab!

Trallalalaaa, milline tore hetk! Minu Paypal-i kontole kukkus just järjekordne 5€!  Lihtsalt selle eest, et kipun oma arvamust liiga tihti avaldama.

Nimelt registreerisin paar kuud tagasi endale konto tervel hulgal erinevatel küsitluslehekülgedel. Tänaseks lemmikuks on mul kujunenud MOBROG (töötab ka Eestis!), aga ka näiteks Nordic Panel (kahjuks limiteeritud ainult Põhjamaade kasutajatele). Üheks rahvusvahelisemaks pakkujaks on veel Toluna, tundub laiahaardeline, aga tunnistan ausalt, et raha kätte saamise limiidini pole seal veel jõudnud, enamus küsitlused annavad näiteks 15 punkti, ja 5€ kätte saamiseks peab punkte koguma vähemalt 40 000. Mul on sinna veel pikk maa :)
Lisaks on veel mõned küsitluste pakkujad, mis on saadaval ainult kohalikele, aga olen täitsa rahul - lemmiksaitidelt olen pea kõigilt juba saanud vähemalt 10€ või rohkem.

Mis värk on siis? Lihtne - registreerid endale konto, kui võimalik, laadid alla ka mobiiliäpi, ja hakkad vabadel hetkedel küsitlustele vastama. Olenevalt küsitlusepakkujast ja heast õnnest, võid vahel saada 10 küsitlust, igaühe täitmiselt teenid vähemalt 1-2 eurot, mõni teine päev aga ei tule ühtegi küsitlust, või saab ainult paarkümmend senti nende eest. Reeglina - mida rohkem aega täitmine võtab, seda rohkem raha saad. Loomulikult vaadatakse ka sinu demograafilist infot ja seda, kas oled üldse õige inimene antud teemal arvamust avaldama.

Kas tõesti tasub ära? No nii ja naa. Kui sõidad näiteks bussiga või istud niisama kohvinurgas ilma midagi kasulikku tegemata, siis on ju väga okei 3-16 minutit veeta küsimustele vastates ja selle eest 0.3-3€ teenida? Päevatööks loomulikult ei sobi, aga aegajalt aja surnuks löömise asemel käib küll. Olen nüüdseks paar kuud erinevates keskkondades aega veetnud, päevas kulub vast max 30 minutit neil hetkedel, kui nagunii midagi tarka ei ole teha, ja tänaseks on mulle selle tühise vaeva eest laekunud 60€.

Kuidas raha kätte saab? Alustame kohe sellest, et ega kõik keskkonnad raha ei annagi. Mõni pakub hoopis tooteid testida jms, neid ma eriti ei viitsi proovida, lisaks tundub, et peab hirmus palju küsitlusi täitma. Samas on mõned täitsa aktiivsed keskkonnad ja lõpuks hakkasin huvi tundma, kuidas siis teenitukätte saab. Selgus, et väga lihtne. Mul on kõigis keskkondades registreerides kasutusel sama aadress, mis minu Paypali kontol. Seega tasub mul vaid miinimumsumma (enamus kohtades 5€) kokku teenida, kui võin vajutada "Maksa välja" nuppu ja raha saadetakse minu Paypali kontole. Enamus keskkondades võid välja kanda kõik, mis teeninud oled, olgu siis ühe või mitme maksena. Raha laekumine Paypali kontole võib aega võtta kuni 3 päeva. Mobrog on ses mõttes veider, et välja kanda saab täpselt 5€ korraga, ja max 2 makset päevas. Seda avastasin siis, kui olin juba 20€ teeninud, nii et raha välja kandmine võttis mul mitu päeva. Samas on nad kõige kiiremad - raha laekub Paypali põhimõtteliselt KOHE. Imeline :) Paljud küsitluskeskkonnad pakuvad raha asemel ka erinevate teenusepakkujate kinkekaarte ja annetamisvõimalust, kes head tahab teha. Lisaks on võimalik väljamakseid teha näiteks Skrill'i  kontole. Mulle tundus Paypal kõige etem, kuna konto oli mul juba olemas, ja selgub et enda pangakontole väljamaksed tehakse lausa tasuta! Superluks!

Muide - lisaks on hetkel äge kampaania Bonusway'l, et kui liitud nendega, laadid alla nende äpi ja siis liitud ka "topeltboonuse" programmiga, saad kuni neljapäeva õhtuni kõik cashback'id ja soodused topelt! Ülihea pakkumine, minu meelest, kavatsen oma suvepuhkuse ruttu ära broneerida, mul oligi just plaanis see!


Kes näiteks Aliexpressist armastab odavat kraami tellida, sellel aga imeline võimalus näiteks kõigilt ostudelt 7.5% tagasi saada!


Kas teil ka selliseid põnevaid online'is lisateenimise võimalusi on soovitada?


esmaspäev, 23. aprill 2018

Jalgsi läbi Hispaania

Olen täna mitu korda (sotsiaal-)meedias komistanud otsa huvitavatele reisiteemadele, mis minu säästupiraadi meeli  vägagi torgib ja kõnetab.

Kõigepealt hommikul jäi silma üks reisisell, kes plaanib veeta mõnusa puhkuse Hispaanias suhteliselt minimaalse eelarvega.  Selleks planeeris ta pea 40-tunnise bussi+rongi+laeva+bussi+rongi+ jne retke siit põhjamaadest Hispaaniasse, kaasas oma toidukotike ja mõistlik reisieelarve. Täitsa äge, ma läheks isegi väga hea meelega reisile ilma, et peaks selleks lendama. Kuna pereliikmed tahaks ka tulla, siis oleks meil ilmselt ikkagi mõistlikum oma autoga minna, aga väga põnev mõte seegi! Automatkale Euroopasse - kes on käinud, kuidas meeldis ja mida silmas pidada?

Teiseks sattusin nüüd enne magama minemist lugema palveränduri pihtimusi rännakul läbi Hispaania. Väga köitev lugemine, mina pean kohe tunnistama, et tahaks isegi nii pikale matkale minna, aga kahjuks arvan, et ma "ei ole nii kõva tegija" :D Läbi valu ja vaeva ja sopa ja magades hulga võõrastega ühes toas - see kõlab minu vanade ja mugavustega harjunud kontide jaoks hirmutavalt. Tean, et too palverändur on tegelikult minuga samas vanuseklassis, nii et ses osas tunnen, et väljakutse on korralik. Kas just kristlaste palverännak mind nii väga huvitaks, aga hirmsasti tunnen küll kogu aeg kihelemas, kui reisijutte loen.  Lisaks meeldis mulle muidugi väga see lause:


Ma ise nimelt tunnen samuti viimastel aastatel meeletut segadust. Ma ei ole rahul oma 8-17ni töökohustustega, kuigi töötan erialal, mis pakub palju vaheldusrikkust ja head töökeskkonda. Olen lihtsalt väsinud pidevalt töötamast ja kohustusi kandmast, tahaks hoopis matkata, maailma näha ja midagi muud vahelduseks teha.  Kas poleks lõbus vahelduseks lihtsalt töölt ära tulla, leida midagi uut põnevat, kolida teise maailma otsa vms, eriti kui säästud pangakontol on piisavalt suured, et võiks ju vabalt aastake-paar ennast avastades ja näiteks uut erialagi õppides või firmad ehitades ära elada.
Samas on mul kohustused pereliikmete ees, mis panevad sellele vabadusele piirid peale. Lisaks on meie maailm nii paganama keeruka seadusandlusega, et jube.

Kas poleks äge näiteks Uus-Meremaale, Ameerikasse või Aasiasse vahelduseks kolida? Aga see viisamajandus  iseenesest juba tundub hirmus. Rääkimata mõttest jätta kogu kohustuste hulk ja stabiilne sissetulek. Juhtusin ühte põnevat blogi lugema, kus üks härrasmees rääkis, et tema elabki seal, kus ise tahab, koos oma perega. Kolivad, kui tuleb selline tunne, ja elavad seal, kus meeldib. Raha teenib nö arvuti teel, ja pere on ka rahul. Aga kust võtta see aeg, et näiteks palgatöö ja perekohustuste kõrvalt ennast ümber profileerida ja leida ka võimalus "arvuti teel" tööd teha ning elada seal, kus tuju tuleb?

Millest teie unistate?