"Easy money" aktsia arbitraažiga

Kui ma 2016. aasta lõpus endale sobivat investeerimisstrateegiat valisin, otsustasin, et minu loomusega ja perspektiiviga sobib kõige paremini nö dividendiinvestori strateegia. St et analüüsin ja leian enda jaoks kõige "tugevamad" ettevõtted, mis oma aktsiaomanikele järjepidevalt dividende maksavad, ja koostan neist oma portfelli.
Seda siis esiteks naiivses lootuses, et kui suuremat sorti börsikrahh tulemas ja aktsiate hinnad maatasa tehakse, teeb see loodetavasti mulle vaid rõõmu - tugevad ettevõtted ei tohiks väga lihtsalt pankrotti minna, aktsiaomanikele jagatakse endiselt loodetavasti dividende, ja mina soetan rõõmsalt aktsiaid soodushinnaga juurde.
Teiseks aga muidugi ei usalda ma eriti enda "nina" heade nö kasvuaktsiate- ja kasvuettevõtete leidmiseks.

Lisaks dividendistrateegiale otsustasin loomulikult ka oma aktsiaportfelli võimalikult laiaks ajada nii, et suudan veel portfellis olevate aktsiate ettevõtetel silma peal hoida, kuid vähendan võimalikult palju riski. Näiteks, et ühe majandusharu ettevõtteid ei oleks rohkem, kui 5-10% portfellis.

Täna tuleb tunnistada, et vahepeal tuleb mul ikka mängutuju ka peale, kui juhtun leidma mõnda põnevat aktsiat, siis ostan ka "mitte-dividendi-aktsiaid". Ja noh, riski hajutamiseks on mul ka veel palju vaja karmi kätt portfellis toimetama, rääkimata "tugevate" ettevõtete valimisest! Tänaseni vaatan ja imestan oma esimesi aktsiaoste ja mõtlen, et "mida ma küll tookord mõtlesin?!"

Aga mitte sellest ei tahtnud ma hetkel rääkida, vaid hoopis sellest, kuidas ma täna 2 hiirekliki abil 125€ teenisin! Nimelt märkasin esimest korda aktsiaid portfelli valides, et mitmetel börsiettevõtetel on saadaval nii A-, B- kui vahel (harvem) lausa C- ja D-aktsiad. Aga millist neist siis eelistada/osta?!? Uurimistöö näitas, et tihti ei olegi väga suuri erinevusi, näiteks on sellised erineva noteeringuga aktsiad vahel lihtsalt erinevatelt emissioonidelt pärit (st ettevõte on need börsile lasknud erinevatel ajahetkedel).  Mõne ettevõtte puhul on näiteks A-aktsial aga suurem hääleõigus, kui B-aktsial. Mõnel puhul on A-aktsia ka oluliselt kallim. No näiteks kasvõi Berkshire A aktsia, mis maksab 310 000$ hetkel 💥 Selle aktsia omanikud aga see-eest on ka igal aastal isiklikult kutsutud Warren Buffeti juttu kuulama Omaha'sse. Tavainimestele on hr Buffet andnud välja ka B-aktsia, mille hinnaks "vaid" 210$ tükist.

Mina Berkshire aktsiaid pole jaksanud enda portfelli veel hankida, küll aga põrkasin A- ja B- aktsiatega kokku, kui endale kohalike pankade aktsiaid ostsin. Soetasin nimelt endale päris mitme soomlaste ja rootslaste pankade aktsiaid, sest noh, kui nemad Eesti rahvalt naha koorivad teenustasude näol, siis ma vähemalt kasutan seda oma huvides ja võtan natuke nende kasumipotist dividende. Nii kompensatsiooniks, või.. eem, nojah.

Igatahes selgus, et Nordeal, Swedbankil ja Sampol on kõigil ainult 1 aktsia-variant valuuta kohta, kuid on võimalik osta näiteks Nordea Soome, Taani või Rootsi varianti kui üks neist valuutadest peaks eriti hästi sobima. Samas SEBil ja Handelsbanken'il on olemas näiteks A ja B või C aktsia. Millist siis eelistada?

Handelsbanken'i puhul sai määravaks see, et ostu hetkel oli B-aktsia A-aktsiast oluliselt odavam, samas kui dividendi makstakse mõlema omanikele sama palju. Mingist aktsionäride koosolekust ma huvitatud ei ole, aga dividendidest küll. Kuna odavama aktsiahinna puhul saab sama raha eest rohkem, kui tegelikult otsus kerge - soetasin loomulikult B-aktsiat soodsama hinnaga, nende puhul oli dividenditootlus tol hetkel 4% kanti.

Täna juhtusin Handelsbanken'i selle aasta dividendide infot otsima ja aktsiahindasid jälle piiluma, ja mis ma näen - minu ostetud B-aktsia maksab tükist  ca 50senti rohkem, kui A-aktsia, mis teenib sama palju dividende! Kiire arvutus, minul on portfellis 250tk, kui B-aktsia maha müüksin ja A-aktsia asemel ostaksin, tekiks minu kontole ühe hoobiga 125€ lisaraha, aga märtsis laekuks ikka sama summa dividende! 

Pikalt ei mõelnud, väike hirm küll oli, et äkki kahe ostu-müügi-orderi seadistamise ajal midagi hindadega juhtub, aga kas sa näe - ei juhtunudki! Nii ost kui müük õnnestusid täitsa kenasti, ja kui oleks tahtnud, oleks võinud lausa 10 A-aktsiat rohkem osta selle arbitraažitehinguga vahelt teenitud raha eest. Kogu vaev ja ajakulu - 5 minutit! 

Kuidas teistel investoritel, kas olete ka arbitraaži abil teeninud? Milliste firmade aktsiatega?

See ei maksa ju midagi!

Teate, mis minu meelest kõige suurem lõks ühe säästlikult mõtleva inimese igapäevaelus?
Selleks on väikesed mõttetud märkamatud kulud, eriti sellised, mida saaks korra mugavustsoonist välja astudes ülilihtsalt vältida. Näiteks kulud kandekottidele!

Kilekoti pilt laenatud delfist, autor Marianne Loorents

Tundub esmapilgul üsna süütu vaatepilt, eks? Sest noh, võtame näiteks kilekoti. 1 kilekott, mis ta siis maksab, 0,20€ vist umbes? Paljud kauplused teevad küll viimasel ajal propageerimistööd, et kui ostad kilekoti, siis võtad elu ühelt merekilpkonnalt vms, ja soovitavad osta hoopis paberkoti. Paberkott on mõnes kaupluses odavam, mõnes aga pisut kallimgi, kui kilekott.

Ja eks me kõik vahel mõtleme, et peaks ka kottide osas säästlikumalt käituma. Aga samas - nad ei maksa ju mitte midagi. Ja kahjuks tuleb enamasti kandekoti puudumine meelde kassas, kui juba vaja seda kasutusele võtta. Siis on hilja koju koti järele joosta, ja ikka tuleb ka paar kotti osta.
Ja üldse - kui ostad kilekoti, pole sellest ju hullu midagi, sest seda kannatab ka prügikotina veel kasutada. Paberkott kahjuks ju prügikotiks ei kõlba, heal juhul vaid klaaspurkide, tekstiilide ja ajalehtede hoidmiseks sobivad, ja kõvemate märkide puhul teinekord uuesti poodi minnes kasutamiseks.

Ütlen kohe ära, et mina hakkasin poes käimiseks kasutama esialgu pappkaste (siis, kui veel autoga poes käisin ja kauba koju vedamine tähendas vaid autost üle ukse tuppa tõstmist), hiljem aga tekstiilist kandekotte kasutama juba aastaid tagasi, enne kui finantsvabaks saamise võimausest üldse unistadagi oleks osanud. Juba siis tundus mulle kilekoti hind üle mõistuse kõrge olevat. Olen kirunud küll ennast korralikult, kui poes avastanud, et kandekotid on koju jäänud, aga üldreeglina olen siis pigem improviseerinud käekoti ja suurte taskute abiga, kui kilekoti soetanud.

Kuigi, mis seal ikka dramaatilist, asi siis see 0.2-0.25€ kulutada? Või enamasti vähemalt 2x0.2€, sest noh, juba poes olles tasub mitme päeva kraam korraga ära osta ja alati jõuab ostukorvi rohkem, kui esialgu arvanuks. Aga kui nüüd natuke arvutada, siis kui käia poes 2 korda nädalas, iga kord tulla koju 2 uue kotiga. Oletame, et vahel ostad kilekoti, vahel paberkoti, et loodusesõbralikum olla. Võtame lihtsama arvutamise tarbeks kuldse keskmise hinna, 0.25€ tükk. 1 nädalaga teeb see juba kottidele kulunud rahaks 1€. Mis on ju peenraha ometi? Iga kuu teeb see 4€, mis tundub ka suhteliselt väike summa, eks? Aga aastas? Aastas teeb see juba 48€ tühipaljastele kandekottidele. Ja kui nüüd veel fantaseerida, et üks tavaline inimene hakkab näiteks ise poes käima iseseisvudes, 18. aastaseks saades. Ja ostab max 4 kotti nädalas kuni kõrge eani, näiteks 75. eluaastani. See teeb 57 aastat, 57x48 = 2736€, mille paned oma elu jooksul kõigest kilekottidele!

2736€ on üle 2x rohkem, kui tavainimene kuus teenib.

Mis juhtuks aga, kui Sa iga nädal jätaksid kile- ja paberkotid hoopis ostmata, ja investeeriksid selle raha? Oletame, et lõpetad kohe täna kilekottide ostmise ja paned selle raha hoopis igakuiselt näiteks mõnda indeksfondi kasvõi, mis ei vaja ka mingit erilist toimetamist, kui et kanna aga iga kuu oma kokku hoitud kilekoti raha sinna juurde (4€).
Oletame, et indeksfondi keskmiseks tootlusegks saab 10% aastas (keskmine tootlus börsil üle aastate on üldiselt olnud suuremgi, aga me ei ole siin mingid investeerimisgurud).

15. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 1525€.
20. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 2749€.
25. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 4721€.
...
40. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 19269€
57. aasta lõpuks oleks sul sel juhul kõigest tänu kilekottidest loobumisele portfellis 99343€

PEA 100 000 EUROT tänu sellele, et võtsid korduvkasutatava kandekoti poodi minnes kaasa.

Päris põnev pensionäripõlv saaks olema, või mis? Kõik tänu sellele, et lõpetasid lihtsalt ühekordselt kasutatavate kottide ostmise. Hea küll, päris pool miljonit ei ole, aga palju puudu ka ei jää.. nagu ise näete, kasvab see lumepall üha kiiremini, mida edasi aeg läheb (loe: mida varem alustad!) Pole ka mingi eriline pingutus.

Muide, kui sinu argumendiks on prügikottide vajadus, siis soovitan prügi sorteerida niipalju kui vähegi võimalik, et vähendada olmeprügi kogust. Olmeprügi jaoks aga saad Pakendikeskusest osta spetsiaalseid prügikotte, mis maksavad 0.57€ rull, milles on 50 kotti, kui ostad terve kasti ehk 50 rulli. Nii lähevad prügikotid Sulle maksma max 0.0114€/tk, ehk 1.14 senti kott. Veidi vähem, kui 20 senti kott, kas pole?

Muuseas, kui siis peale kilekottidest võõrutamist peaksite USAsse sõitma, valmistuge shokiks, seal pakitakse samamoodi iga kaup eraldi kilekotikesse, nagu alloleval pildil... Vaesed kilpkonnad! 😓

Ja need kotikesed on nii õhukesed, et teist korda neid kasutada eriti ei kannata millegi asjaliku jaoks. Hea, kui kaup kojugi jõuab...

Muide, mina pean tunnistama, et pole ühtegi korduvkasutatavat kandekotti ise pidanud ostma, neid jagatakse tänapäeval igasugustel üritustel jms, ja kaltsukaski ei tohiks nad midagi erilist maksta.

Kas teil on juba korduvkasutatavad kandekotid kasutusel? Kust olete saanud parimad?

Kuidas ma diivanit müüsin

Heihoo, heihoo, käib töö ja vile koos! Või?  👀 Kuidas teil see uus nädal tulnud on, kas esmaspäev on sinine? Kas olete energiat ja entusiasmi täis uue nädala kordasaatmiste ees?

Minu esmaspäev algas üsna igas mõttes  siniselt, võin öelda, ja mul on selle üle natuke nagu väga hea meel, ja natuke nagu pole ka 😎 Esiteks siis see, et jälle on käes esmaspäev ja ikka veel olen palgatööline, mis tähendab kella peale ärkamist, jooksmist ja toimetamist ja õigeks ajaks ülemustele kulpi löömist.

Teiseks aga tähendab see ka uut börsinädalat, uusi võimalusi aktsiatehinguteks, ja vähemalt mõned kohalikud börsid algasid mõnusalt siniste positiivsete numbritega (või rohelistega, kes millist portaali jälgib), mis tähendab, et vahelduseks portfell natuke lausa paisub. Väga palju täna muidugi toimetada ei saa, teatavasti nii Hiina kui Põhja-Ameerika täna puhkab.

Hõiskamiseks on veelgi põhjust! Nimelt saan täna jälle posti panna kolm paari järjekordselt oksjonil maha müüdud  jalanõusid, mida meil keegi ei kanna ja mis seni kapis juba aastaid tolmu on kogunud ja tüliks ees olnud. Ning aegajalt mulle tuska teinud, sest noh - jalanõud on, aga kanda ei kõlba! Igatahes müüsin need 26€ (+postikulu) eest maha ja olen diili üle väga rahul! Väikeste sammukestega suurte võitude poole! 

Ühtlasi mõtlesin kirja panna oma müügikogemused, ehk teistelegi head nipid. Kokku olen müünud juba terve hulga kasutatud kraami kodust, kokku üle 1000€ eest viimase 1,5 kuu jooksul. Müüa on vaja veel päris hulk asju, kodu polegi täiesti tühi veel 😁

Mis siis on oluline hinnata:

1. Eseme seisukord - kas ise ostaksid sellises seisukorras kraami? Kasutatud asjade portaalides näeb ikka igasugust kraami ja "üllatusi", kus vanade lääpas saabaste eest küsitakse 190€ jms. Kui vaja, pese, puhasta, viksi, triigi vms, koledaid ja katkiseid asju ei tahaks ju isegi osta, eks.
2. Hooaeg - kas praegu on kõige mõistlikum aeg seda müüa? Rulluiske ja auto suverehve ma praegu ei müüks, küll aga võib talvejopele ja saabastele kindlasti soovijaid leida. 
3. Õiglane hind - kas turul on analoogseid tooteid pakkumisel, kas pakud mõistliku hinnaga? Ise olen mõne asja puhul hinna nii naeruväärselt madala pannud, ja ikka on müük aega võtnud, samas kui mõne teise asja puhul olen kohe aru saanud, et olen liiga odava hinnaga müünud, kui kohe kuulutuse üles panemise järel telefon punane. 
4. Postikulu - kui müüd postiga saatmise võimalusega, ära unusta märkida, kes maksab postikulu, ja kaalu kaup enne kuulutuse üles panemist üle ning otsi välja sobivad teenusepakkujad koos postikuluga, et võimalikul ostjal oleks samuti lihtsam arvestada ning endal hiljem halba üllatust ei tekiks. Mina ühe müügiga kukkusin nii haledalt läbi. Müüsin vana talvejope 3€ eest maha, märkisin juurde, et postikulu on 6€ ja selle maksab ostja (jah, meil on siin postiteenused jubeda hinnaga). Olin hinna internetist vaadanud  ega märganud, et hind kehtib ainult siis, kui ise paki saatekirja kodus välja prindid. Postkontoris jopet posti pannes pidin maksma hoopis 11€, ehk 5€ võttis posti-onu kõigest paberi printimise eest! Lõppkokkuvõttes sai inimene uue jope ja mina maksin selle eest pealegi põhimõtteliselt, selle üüratu saatekuluga 😭Aga oma tähelepanematust kurta polnud kellelegi.. 😡
5. Müügikanal - milline meetod on antud eseme müügiks sobivaim - kas näiteks "Kuldne Börs" või FB-grupp ja see, et ostja tuleb ise järgi, või "osta.ee" enampakkumine ja postiga saatmine? Mina kasutan "Kuldset Börsi" näiteks mööbli ja elektroonika müümisel, aga "osta.ee"-d jalanõude ja väiksemate vidinate pakkumiseks. 
6. Tingimine - kas oled nõus tingima, kui esemele kohe huvilist ei leidu, ja kui palju? Kas müügiga on kiire, või oled valmis ootama mitu nädalat ilma hinda alandamata? Mõni tingija on nii osav, et räägib müüjal püksid ka jalast, arvesta varakult, kui palju oled nõus tingima, et ostjaga käsi lüües halba maiku ei jääks.
7. Muud (kahtlased) erisused - kas on veel midagi, millega arvestama peaks? Näiteks, et ese on nii suur, et ei mahu lifti, nagu meie diivanid? Või et planeerid lähiajal kolmeks nädalaks ära sõita, siis võibolla pole mõtet kuulutusi veel üles panna, sest võimalike ostjatega tegeleda nagunii pole võimalik?
8. Detailne info - et elu nii endale kui ostjatele võimalikult lihtsaks teha, kirjelda müüdavat eset võimalikult täpselt. Maini alati juba kuulutuse pealkirjas ära ese ise, tema suurus, värv ja päritolu. A' la "Valged ADIDAS tossud, 38, nagu uued". Lisa juurde (võimalusel päevavalguses) tehtud pilt, ja kui esemel on mõni viga, ole selles osas aus.

Ja et teis kasutatud kraami müümise indu ergutada, pean kohe kirjeldama ka enda toredat diivanisaagat. Me nimelt oleme viimase 15a jooksul pidanud lausa 10 korda kolima, seda nii Eestis kui välisriikides. Pidevalt kolimise ja elukohtadega vangerdamisel on juhtunud nii, et meil on kogunenud erinevatest aegadest terve hullk erinevat mööblit. Selle tulemusena laiutas meil elutoas viimasel ajal kokku 3 (jah, KOLM) diivanit ja hulk tugitoole. Võin öelda, et kõik kolm diivanit meeldisid mulle väga, aga neil olid väga erinevad omadused:

• kaks diivanit olid nö komplektis - väliselt ülimalt stiilsed, ilusad ning väga vastupidavast ja praktilisest materjalist. Kuid kohutavalt ebamugavad pikutamiseks, materjalilt jube karedad ja suuruselt mõttetud - ei mahutanud kuidagi meid nelja mõnusalt ära.
• kolmas diivan oli hiigelsuur, ülimõnusalt pehme ja nägus tegelane, millele kogu meie pere mõnusalt laiutama mahub. Kahjuks aga on selle katteriie lihtsalt uskumatult kiiresti kuluv ja määrduv. 

Kokku need kolm diivanit absoluutselt  ei sobinud ei värvi ega tegumoe poolest nad ja kolm diivanit on meile ikka liiga palju. Nii otsustasingi kohe 2se diivanikomplekti müüki panna:

• Diivanite seisukord olid küll fantastiline, nägid välja väga ilusad, aga nende päritolu oli minu jaoks kahtlaselt tundmatu. Veetsin 2 õhtut, et leida diivanitelt mõnda firmamärki või tunnust, aga pime mis pime - ei leidnud midagi!
• Seetõttu ei osanud isegi hinda panna esialgu diivanitele, aga kuna nad olid mul jalus ees, ja diivaneid oli kasutatult ajalehes tuhandeid, otsustasin panna umbkaudse hinna, mis mulle tundus hästi soodne nende ülihead seisukorda arvestades. Et ostjatel tasuks tulla.
• Tingimuseks panin, et ostja peab ise järgi tulema. Noh, minu silmamõõt väitis, et need diivanid meie maja lifti ei mahu (ja me ei ela sugugi mitte esimesel korrusel).

Mõeldud-tehtud! Või siiski.. ? Kõigepealt panin diivanikuulutuse ülesse reisi eelõhtul. Et noh, siis on tehtud! Aga sellele ma muidugi ei mõelnud, et potentsiaalsed ostjad tahavad ju kohe järgi tulla? 

Nii oligi - kuna heade diivanite hind oli üliodav, oli 5 minuti pärast minu telefon punane ja ostjad hakkasid üksteisest üle pakkuma. Pidin teatama, et "eem.. müün küll, aga.. rääkime nädala pärast". 

1 nädala pärast olin reisilt tagasi ja tuligi siis esimene huviline vaatama. Takseeris ja uuris diivaneid, ja teatas, et "TÄITSA VALE VÄRV"! Ei ole nii pruun, nagu tema ootas. See väike pisiasi, et kuulutuses ütlesin, et tegemist halli värvi diivanitega, ei mänginud erilist rolli. Siis rääkis, et tema tahab diivaneid osta oma uude korterisse Prantsusmaal, aga tundub, et need ei sobi sealse põrandaga kokku. Otsis mobiilist tolle Prantsuse korteri põranda pildi välja ja lajatas diivanipadja kõrvale. Keerutab ühtpidi ja keerutab teistpidi, ja jõuab ikka tulemuseni, et no kohe MITTE kuidagi ei sobi, sest ikka NII VALE VÄRV on. 

Mina vaatan ka pilti ja vaatan diivanit, ja ausalt öeldes ei sobi jah. Kuid tuleb tunnistada, et minu meelest see oli nii jõhkralt kole põrand, et ma ei kujuta ette, MIS diivan sinna üldse sobiks. Aga ostjale vist ei sobi öelda, et "kle diivan on ju imeilus, aga see õudne põrand sinna tõesti ei sobi!"? Ja üldse, kes ostab Euroopa põhja-osariikidest kasutatud mööblit, et seda Prantsusmaale vedada? 

Igatahes ohkasime mõlemad, minu lootus kiire diil teha lahkus koos ostjaga. Samas oli kasu sees ikka - tegemist oli nii nutika ostjaga, kes leidis diivaninurgalt üles peaaegu nähtamatu kuid väga stiilse firmamärgi ja sain teada, et tegemist on uuena väga kallite ja kvaliteetsete diivanitega. 💲💲💲 

Ohkasin, vaatasin oma vana kuulutuse üle, korrigeerisin hinna 3x kõrgemaks 😈 ja panin uuesti üles, et jälle ostjaid leidma hakata. Läks päev, läks teine, juba nädal, aga ei ühtegi huvilist... Nagu öeldud, turg on kasutatud diivanitest üle ujutatud. Kui juba 2 nädalat huvilisteta, korrigeerisin hinda nõksu allapoole, ja panin uue kuulutuse välja. 

5 minuti pärast esimene kõne! Hurraa, tema tuleb kohe homme õhtul järgi. Kl 19 õhtul. Järgmisel päeval helistab ja küsib, et kas ikka mobiilimakse sobib, et ei peaks sularahaga tulema. No ikka sobib. Siis helistab uuesti, et neil vist läheb pool tundi kauem, kas võib ikka tulla. Ikka võib. Siis helistab uuesti, et diivanivedajatel läheb veidi kauem, aga ta ise tuleb ikka kohe ja maksab ära ka, et ma ikka teaks, kui huvitatud ta on ja küll siis diivanivedajad hiljem viivad ära. Jõudiski siis kohale, istus diivanile ja teatas, et ei, neid ta ikka ei võta, sest need ei olegi nii laiad, kui tema arvas, tal on põlved üle ääre ja jalgu pole kuskile toetada. Eem.. jah, tuleb tunnistada, et need on tavalised diivanid, mitte jalatoega lebo-voodid. Normaallaiuses. Nagu kuulutuses kirjas oli. "Kindel ostja" aga jalutas uksest välja ja mobiilimaksest või diivanivedajatest võisin suu puhtaks pühkida. 

Siis kontakteerus üks huviline, kes ütles, et võib poole hinnaga mõlemad diivanid ära viia. Ei olnud veel pettumusest apaatseks muutunud ega vastanudki neile spekulatsioonidele.

Siis helistas jälle üks "kindel huviline", kes tahtis KOHE vaatama tulla, et üks või potentsiaalselt lausa mõlemad diivanid ära osta. Jooksin ummisjalu kontorist koju, sest noh.. kui kohe siis kohe, siis ehk lähevadki mõlemad diivanid loosi! 1,5 tundi hiljem tuligi lõpuks huviline, vaatas, uuris, nuputas, ja ütles, et "väga kenad diivanid, me mõtleme natuke". Pole neist peale seda kuulnud.

Kuid nüüd läks pikemaks ootamiseks.. Nädal hiljem tuli sõnum järgmiselt huviliselt - pakkus, et kui talle 50€ maksan, võib ta mu imeilusad diivanid jäätmekäitlusse vedada. Ehm.. ei, ma mõtlesin ikka vastupidist tehingut! 

Kuulutus oli üleval olnud juba 1,5 nädalat, kui lõpuks tuli järjekordselt huviliselt kõne! Tema tahab osta oma firmale ja kuna firma eelarve on nii pisike, siis saab osta ainult ühe diivani ja sedagi poole hinnaga. Aga tuleb hea meelega kohe homme järgi. Ausalt öeldes oli mul nii kopp ees kõigist neist "kindlatest huvilistest", et ütlesin, et mine tea, võibolla saabki, millal järgi tulla saab. "Firmaesindaja" lubas  kähku diivanivedajad otsida, ja kohe tagasi helistada. Järgmised 24h temast midagi ei kuulnud..

Ja siis! Äkki. Nagu välk selgest taevast, sain sõnumi, et üks uus huviline soovib diivanid ära osta. Kui mulle sobib, et ta kohe mobiilimakse teeb ja järgmisel päeval mööbliauto diivanid kokkulepelisel kellaajal peale korjab. Ilma mingi tingimiseta, ilma mingi keerutamiseta, ilma ooteajata. Ma ei suutnud seda uskuda, kuid ütlesin, et mulle ikka sobib. 10 minuti pärast oli mul pangakontol diivanite eest raha laekunud! 👀😲💶 

Kõigi nende varasemate kogemuste põhjal hakkas miski kripeldama. See ei saa õige asi olla. Mingi jama peab olema. Raudselt keegi ei tulegi diivanitele järgi ja väidab pärast, et olen raha välja petnud, või tuleb järgi ja leiab, et jumala vale värv on, või lift on liiga kitsas ja diivan liiga lai ja.. midagi peab ju ikka valesti olema. Igatahes, jäin ootama. Järgmisel päeval ei suutnud ise ka uskuda, kui järsku helistaski diivanivedaja, kes reaalselt tuligi diivanitele järele, ei kurtnud absoluutselt lifti mõõtude üle, vaid võttis diivanid, tänas, ja läks oma teed! 

U-S-K-U-M-A-T-U! 1,5 kuud diivanisaagat oli lõpuks läbi! Muuseas, lõpuks võttis siiski ka "firmaesindaja" ühendust, oli kurb, et diivanid õige hinnaga ära osteti ja oli valmis isegi juba õiget hinda maksma (leidis lisaeelarve, oli vist alkoholimüüki paremini planeerinud, erinevalt eesti riigiisadest?), nii et sain lõpuks isegi äraütlemise rõõmu nautida! 👊

Kokkuvõttes, kõigepealt olin ise loll ja siis ostjad veidrad, aega võttis 1,5 kuud otsusest selleni, et tuba tühi oleks, aga müüdud ma need diivanid sain ja veel uskumatult hea hinnaga! 😅 

Kasutatud asjade müügil tasub kannatlik olla!

Millised teie põnevaimad kogemused kasutatud asjade müügiga?

Nädala säästunipp - ema ostab!

Nii-nii, ongi jälle nädalavahetus, ja meie peres nädala ostude tegemise päev. No ei lähe kohe üldse meil see #ostupaast ega #säästukuu mitte kuidagi. Kohe võin ära öelda, et näiteks toidule kulutasin jälle rohkem, kui plaanis oli. Samas ei tahakski seda kõike väga veebruari kulutuste alla määrata, kuna kõike ostetut me kunagi kohe ära ei söö ja aasta keskmist ehk aitavad tänased ostud kindlasti alla tuua.

Nimelt lubasin ju, et sel kuul enam liha ei osta, aga ostsin siiski. Seda sellepärast, et täna oli toores kana imelise hinnaga - 2€/kg. Tavaliselt maksab kõige odavam kana 3.5-4€/kg ja seega soetasin täna kohe kaks kana. Esiteks saab neid väga hästi sügavkülmas hoides hiljem kasutada, ei pea kohe ära tarbima. Teiseks jagub meil alati ühest kanast lausa kolmeks toidukorraks. Esmalt teeme ahjukana, ja  naudime mõnusat sooja kanapraadi, siis aga nokin kanakorjuselt viimased liha- ja nahajäänused kokku, kallan peale kana küpsetamisel tekkinud kanapuljongi, ja teen teisel päeval õhtusöögiks kanapastat ning kolmandal päeval õhtusöögiks kanasuppi. Igast õhtusöögist jääb veel järgmise päeva õhtuooteks näljastele väike eine. Seega ülihea ost!

Kuhu aga läks meil raha sel nädalal?

Kokku:	145.18
maiustused (Toffifee, kaupluselt kingitusena)	0
puuviljad (mandariin, õun)	25.08
köögiviljad (tomat, kurk, lillkapsas)	16.38
piimatooted (piim 10L, hapukoor, vahukoor, joogijogurt)	15.37
tavatoit (munad, pelmeenid)	6.78
lihatooted (imeodav kana, suitsutatud külg)	18.46
hügieen (wc-paber, küpsetuspaber)	5.97
transport (parkimine, bensiin)	53.3
seemned kevadeks (herned, basiilik)	3.84

Lühidalt - olen selle nädala kulutustega üldjoontes rahul.
Bensiini oli autos veel ca 120km jagu ja kuna nädalas sõidan max 15km, oleks sellega vabalt välja tulnud. Täna aga olid üle pika aja bensiini hinnad korralikult langenud, seetõttu oli targem ära tankida, mine tea, millal uus võimalus.
Maiustustele ise ei kulutanud, küll aga kinkis meie toidupood mööda läinud sõbrapäeva puhul meile kommikarbi.
Puuviljadele kulus palju, aga neist loobuda me küll ei taha.
Piimatooteid kulub meil jah ülipalju.
Kokku sel kuul kulunud toidule 356€. 400€se eelarve raamidesse jäämise lootus on üsna õhukeseks kahanenud, aga ma ei jäta veel jonni! Täna suutsin poes ennast kenasti manitseda, ja näiteks harjumuspärase mugava friikartulikoti jätta ostmata. Kodus on 0.6€/kg kartulid olemas, milleks vaja kulutada 1€/kg friikartulitele?!

Täna vaatasin üle kevadise seemnevaru, hea uudis on see, et puudu oli ainult basiilik ja herneid. Mõlemaid armastatakse meil lihtsalt ko-hu-ta-valt, nii et neid tuleb juurde varuda. Lisaks taipasin muidugi, et olen iga kuu vähemalt 3.20€ kulutanud poest potis kasvava basiiliku ostmiseks, kui tegelikult võiks ju seda kodus lambi allgi kasvatada. #säästetudeuro
Panin nüüd tilli, murulaugu ja basiiliku potti, vaatame, kas saab varsti kodust kraami?

Aga kui vaadata, kuidas teistel läheb säästuveebruariga, tuleb müts maha võtta! Toita 4-5-6 inimest vaid 144€ ära on ju fantastiline. Muidugi pean tunnistama, et ka minu meelest on parim säästunipp see, kui saab emal lasta toidu eest maksta. 😎 Kui me veel Eestis elasime, tõi minugi ema meile pidevalt piima, liha ja hulganisti imelisi aiasaadusi. Enamasti toorainetena, aga tihti lausa sooja valmis tehtud koduse toiduna. I-M-E-L-I-N-E! 💖
(ok, #nali, ma väga loodan, et ShoppingQ ei solvu, et siin postitusele lingin, minu meelest oli see väga armas, ja tema näeol on minu silmis tegemist ühe tõeliselt ägeda naisega, kelle blogi armastan juba mitu aastat lugeda ja väga loodan,et ta kirjutamist ei jäta! Kuna mul endalgi hulk järeltulijaid ja tegemist nendega omajagu, mõtlesin kunagi isegi temaga tutvust teha, kahjuks aga olen selleks ilmselt liiga häbelik.. )

Nüüd Eestist kaugel elades kahjuks see nipp meil nagunii eriti enam läbi ei lähe (no paar korda aastas ikka, kui Eestis käime 😀). Seetõttu on minu uueks nipiks see - tean täpselt, palju iga kaubaartikkel tavapäraselt erinevates poodides maksab, ja ostan alati siis, kui on korralik soodusmüük.
Mina ostan niimoodi meile harjumuspärast kraami alati võimalikult soodsat, ja varuga. Toidud saan siis planeerida selle järgi, mille isu meil on, muretsemata, et pean ostma liiga kallilt, sest sügavkülmas on alati olemas näiteks nii hakkliha, kanafilee kui kanajäsemed ja pitsasink (loomaliha meie eelarvesse ei mahu kahjuks) ja sahvris köögiviljad. Eelduseks on aga, nagu öeldud, et pead teadma, mis on tavapärane hind ja mis on tegelikult ka soodus (mitte lihtsalt äge kollane silt tavapärase hinnaga). #säästetudeuro

Noh, ja rääkimata siis sellest, et loomulikult tuleks võimalikult palju köögivilju hoopis ise kasvatada, kui vähegi võimalus on. Kellel uhket aiamaalapikest pole, omab ehk rõdu või valguserikast aknalauda. Mina igatahes kavatsen sel aastal kindlasti nii aknalaual, rõdul kui aiamaal kasvama panna suure hulga kraami, olen selle nimel juba aasta jagu ettevalmistusi teinud.

Mis teie lemmikuteks soodsateks toitudeks on?

Hurraa, üks linnuke kirjas!

Tundub, et eesmärkide seadmine ja väljakutsete algatamine on päris populaarne, et endal kraest haarata või teisi innustada. Nii teen minagi endale pea igapäevaselt, ja ühest väljakutsest juba rääkisin siin.  Nimelt seadsin endale veebruarikuuks päris mitu eesmärki, mis sunnivad mind veidi mugavustsoonist välja astuma ja vaeva nägema.

Üheks eesmärgiks oli:

• müüa kodust maha kraami vähemalt 500€ eest. Müümiseks sobib nii riidekapi sisu, kasutuna seisvad mänguasjad ja elektroonikavidinad, kui ka näiteks üleliigne mööbel. Minimalism ruulib!

Ja täna ongi see päev, kui võin uhkelt kuulutada, et sain eesmärgi täidetud! Nimelt müüsin eile LÕPUKS maha natuke suurema summa eest üleliigset mööblit, mis juba mitu nädalat kohalikus kuulutusteportaalis üleval oli! Kuna huvi mööbli vastu oli leigem, kui ma lootsin, jõudsin selle aja sees juba natuke hinda alandada ja oleksin peaaegu esimesele tingijale väga soodsa tehingu teinud, kui ootamatult tuli kindel huviline, kandis kohe raha kontole ja saadab täna kohe transpordi mööblile järele ka! Ausalt öeldes oli selle mööbli müümine täielik saaga, pean sellest kohe eraldi kirjutama, niipalju "nalja" sai!

Aga kokkuvõtlikult saan öelda, et olen juba praeguseks kuu skooriga rahul. Tänaseks olen kodust mõttetult seisvat kraami maha müünud sel kuul juba 544€ eest, sel aastal kokku aga lausa 1044€ eest! Klirrrrr, kõik läheb säästukassasse! 

Ja tunnistan ausalt, et päris ulme on vaadata, kui palju ASJU on meie ellu aastate jooksul kogunenud, mida me tegelikult (enam) ei vaja või polegi kunagi päris hädatarvilikud olnud. Kasvõi juba kapis tolmu koguvaid jalanõusid on maha müüa vähemalt 5 (loe:VIIS) paari, enamus neist vaid korra või paar kantud või lausa kandmata.  Köögikappidest olen leidnud terve hulga väiksemaid ja suuremaid vidinaid, mis niisama seisavad. Ometi olen ma ju alati olnud hästi säästlik enda arvates, ja shopinguhullust on asi kohe eriti kaugel. 

Muide, üks asi, mille ise kunagi ostsin second hand-poest ja mis paljudele võib tunduda liigne luksus, kuid meie peres on ennast tõestanud kui aasta parim kulutus, on popcorni masin. Jep, lugesite õigesti :D See on ikka ulme, kui suur on hinnavahe kinos ja poes müüdavate popcornipakkide ja ise tehtud popcorni vahel. 0,5kg maisiseemneid maksab siin 1€ ja sellest saab 50 portsu popcorni. Juurde lisandub vaid tilgakese õli ja meelepäraste maitseainete hind, samas kui kinos maksab üks ports 5€. Vahe on peaaegu 250x!!!! Me küll kinos ei käi rohkem kui kord-paar aastas, sest noh, kodus on mugavam, mõnusam ja odavam filme vaadata, aga ka kodus mikrolaineahjus tehtava popcorniga võrreldes on hinnavahe mitmekordne, ning maitsevahe veel suurem. #säästetudeuro
(ps. jah, meil siin võib kinno oma joogi, popkorni ja kasvõi toiduga minna).

Alternatiivina ilmselt paljud kärsatavad kodus potis popcorni, olen ka seda proovinud, aga nüüd masinat kasutades pean tunnistama, et vahe on meeletu - potiga jamamine oli jube, popcorn kõrbes poti põhja ja õli läks ka kordades rohkem, kui popcorni masinas, tulemus oli aga väga nigel. Eriti õnnelik olen muidugi selle üle, et popcornimasina ostsin kasutatuna ja üliodavalt. Täitsa luks diil! Kes ütles, et säästuelu on kehv!

Aga kuidas teil säästuveebruar edeneb?

Mida turg teab, mida mina ei tea?

Kui ma juba kapist välja tulin ja tunnistasin, et investeerin päris palju patuaktsiatesse, siis ilmselt pole enam kaotada midagi, võin rahumeeli teiega enda tänast järjekordset hämmingut jagada.

Nimelt jäi mulle juba eelmisel suvel üks Live Casino ettevõtte silma, kutsume teda hellitavalt EVOks. Ettevõtte peamine tegevus toimub Lätis ja Maltal, mingi kontor on vist Stockholmis, ja ettevõte ise noteeritud päris mitmel börsil. Silma jäi muide sellepärast, et otsisin sihipäraselt "patuaktsiaid", mis hr Heina sõnutsi ju läbi aegade hästi pidid teenima 👀 #nali

Lugesin tookord natuke EVO tegevuse kohta ja igasuguste tarkade arvamusi internetifoorumites ja jäin mõtlema.. Siis vaatasin veel nende majandustulemusi ja lugesin veel mõndasid viimaseid tegevusraporteid ja kohe hirmsasti hakkas nö kihelema. Tahtsin kätt proovida, kuna ettevõte ja aktsia tundusid hea potentsiaaliga.

Kuna ligipääs on aktsiale hea, ostsingi prooviks mõned. Ostsin juulis, ja müüsin septembris paari eurose kasumiga maha. Aga aktsia jäi südamesse, tundus, et müük polnud just parim mõte. Ostsin oktoobri keskel natuke rohkem, aga siis hakkas aktsiahind rallitama, ja mina tundsin, et ei usalda ikka sellist äritegevust, ning müüsin juba päris mitme eurose kasumiga maha. Novembri keskel muutus igatsus nii suureks, et ei pidanud vastu - ostsin JÄLLE EVOt 😀 Seda defineeritakse ilmselt hasartmängusõltuvusena? 😎 No saame näha..

Igatahes novembrist saadik otsustasin, et kuna Läti uued kasiino-maksud jms ei paista firmat väga kõigutavat, ja firma tegevjuhil paistab olevat üsna kõva käsi ja sihikindel meel, ostsin jälle mõned aktsiad tagasi. Ja siis veel mõned. Ja veel mõned. Siis vaatasin, et miks mu "III samba" kontol istuvad mingid igavad indeksfondid, võiks ju osa neist maha müüa ja veelgi EVOt osta? 🙈🙉🙊 Muidugi olen oste teinud stabiilselt erinevate hindadega, aktsiahind on vahepeal kasvanud ja vahepeal tibake rahunenud, aga ikka stabiilselt ülespoole roninud.

Eilsest saadik ootasin küüsi närides ja ärevus hinges võbelemas ettevõtte 2017. aasta majandustulemuste raportit. Täna hommikul see tuligi ja tadaaaa!!!! Fanfaarid kõlagu, minu lugemise kohaselt oli raport fantastiline! Firma juht on selge jutuga. Firma kasum eelmisel aastal kahekordistus. Firma planeeritav välja makstav dividend kahekordistus (LOE: 100% suurem!!!!). Ehk sel aastal maksab EVO dividende 0.9€ aktsia kohta, võrreldes eelmise aasta 0.45€ kohta.
Ah, lugege ise:

Full-year 2017 (2016) Operating revenues increased by 54% to EUR 178.4 million (115.5) EBITDA increased by 81% to EUR 80.6 million (44.6), corresponding to a margin of 45.2% (38.6) Profit for the period amounted to EUR 62.1 million (31.7) Earnings per share amounted to EUR 1.73 (0.88) The Board proposes a dividend of EUR 0.90 per share (0.45) Events during the fourth quarter of 2017 Continued high growth and margin High level of expansion in environments and tables Focus on product development with several new games to be launched in 2018

Ühesõnaga, mina kui aktsiaomanik olen sellist raportit lugedes üliõnnelik ja ootan, et vot nüüd turg juubeldab ja paneb kõrgustesse uhama! Aga tegelikult.. eeem.. njah.

Tegelikkuses oligi börsil täna muidu pärituul, välja arvatud minu valitud aktsial EVOl oma fantastilise raportiga 😱 Nimelt kukkus EVO positsioon kõigepealt -10%.. Siis kukkus lausa -13%ni. ja siis roomas tasapisi tagasi, ning päev lõppes sellega, et aktsia hind oli võrreldes eilsega -10%. Teata veel börsile headest tulemustest.. 💣Lisan juurde, et kui tihti enne raportite ilmumist liigub palju spekulante ja aktsia hind tõuseb juba varem kõrgustesse, siis EVO puhul seda ei juhtunud, nii et kõigi minu võimalike stsenaariumite järgi oleks pidanud EVO täna pärituules seilama...

Tuleb tunnistada, et mind võttis see esialgne turu reatsioon hämmelduma. MIS mul kahe silma vahele jäänud on??? Lugesin veelkord tulemusi ja natuke twitterit, tegin vahepeal palgatööd, aga teema ikka kripeldas, kuidas siis nii?? Konkurente ettevõttel muidugi on, aga tänu agressiivsele laienemisele ja strateegiliselt hästi tehtud otsustele on ettevõte konkurentidest pikalt ees, mängulaudu on neil ohtralt ja 2018. aastal ootab kõigi prognooside järgi ees suurem kasumlikkus. Aga turg arvab, et.. 💩????

Lõpuks ei pidanud ma vastu, ja ostsin ebatavaliselt suure portsu aktsiaid juurde. Ebaloogiliselt odava hinnaga. Selle peale läks hind veelgi alla, täiesti uskumatu soodusmüük! Võtsin veel ühe pataka veelgi ebatavalisemalt odava hinnaga juurde, ja siis veel ühe pataka. Neljanda tellimuse panin veel sisse, aga siis tuli tagasi tööle kiirustada ja nii minu ostud jäidki. Ise tundsin ennast, nagu täielik mängur.

Õhtul, kui börs juba suletud, pidin tõdema, et viimast üliodavat ostu ei saanud enam kätte, aktsia sulgus -10% pealt. Mina aga muhelen omaette habemesse siin. Päeva viimase uudisena on järjekordselt kohalik analüütik tõstnud aktsia hinnaprognoosi soovitusega "OSTA", seekord hinnasihiks ca 10-12€ suurem hind, kui täna sulgus (praegune hind 557SEK, siht 670SEK). Ootan põnevusega!

Nii-nii, aga mis teie arvate, kallid kaasinvestorid? Millest selline turu reaktsioon? Mida teised teavad ja mille eest põgenevad, mida mina ei tea? Kasumit praegusel hetkel alla pakkuda nagu poleks mõtet tõsisemat sorti investoril, selliste majandustulemuste najal. Mis arvate, kas mul tuleb surmani töötada, sest pensioni mängisin nagunii nüüd maha, või on veel mingit lootust?

Seniilsuse kontroll

Üks murelik kurtis kohalikus finants-FB-grupis, et kole raske on kogu vajalikul infol silma peal hoida, et investeerimises adekvaatseid otsuseid teha. Ja küsis soovitusi ning teiste kogemusi.

No soovitusi muidugi tuli ka igasuguseid, aga enamus soovitajatest lisasid juurde, et "kaine mõistus ja allikakriitilisus peab kahjuks endal ämbriga varuks olema", vastastasel juhul võib kõvasti kõrvetada saada. Ainult üks vend muudkui järjepidevalt korrutas, et TEMA lemmik on kohalik "Äripäev" ja paremat allikat EI EKSISTEERI. Pidavat sulatõtt levitama ja üldse ütlemata profesionaalne üllitis olema, süvaanalüüse ja arukaid valikuid propageerima. Asja boonuseks veel, et kui juba seda lehte loed, siis võib kõik teised allikad ära unustada, kõik muud on ainult haledad varjud või kloonid.
Ja üldse et praegu just aastase tellimuse soodusmüük, kiirustage kõik, maksab ainult 7543€ ja saab tasuta sooja pleedi ning teetassi kingituseks. Sest noh.. just neid on investoril vaja?

Läksin siis selle ülistatud "Äripäeva" kodukale kiikama ja artikleid lugema. Esimesed kolm uudisnupukest võtsid kergelt õhku ahmima ja jõudsin kiiresti järeldusele, et minu jaoks on tegemist liiga kõrge tasemega.
Et teil ka põnev oleks, tegin kiirtõlke-väljavõtte ühest Bitcoini-teemalisest nupukesest.
Võime näiteks mängida Leia viis viga:

Milline kvaliteet! #iroonia

Kuidas läheb ostupaast ja kuhu kaob raha

Võtsin veebruari alguses endale eesmärgi (vähemalt proovida) veebruaris võimalikult vähe raha kulutada ja võimalikult palju säästa. See hasart on minus suur eriti just nüüd, kus börsil on pöörised ja keerised möllamas ja samas kevadine raportite hooaeg ning dividendide maksmise periood kohe ukse ees. Sellises olukorras tahaks ju eriti võimalust kasutada, ning raha õigesse kohta suunata, mitte lihtsalt ära süüa või maha visata.

Mõtlesin, et kui iga nädal vahekokkuvõte teha, siis äkki on lihtsam tabada, kuhu raha kaob, ja püksirihma veidi pingutadagi?

Igatahes möödunud nädal ei ole olnud just kõige säravam. Sai tehtud palju tööd. Sai käidud uueks nädalaks toiduvarud hangitud. Sai viidud ära taara, mille juures tuleb märkida, et taara korjamises valitseb ka täielik hapukurgihooaeg, viimase 1,5 kuu tulemuseks oli kõigest 1.60€ taara eest!

Samas söögile kulus jälle hirmus palju, sealjuures sai lisaks lubatud endale liigagi luksust...

Toidule kulus sel nädalal 118.22€:

maiustused (siirup, kartulikrõpsud)	18.95
puuviljad (banaan, mandariin, õun)	8.67
köögiviljad (kapsas, 5kg kartul, tomat, kurk, porgand)	26.10
piimatooted (piim 10L, hapukoor, vahukoor, toorjuust, mozzarella)	32.05
tavatoit (röstsai, leib, võitaigen pirukate jaoks, pitsataigen, majonees, munad jne)	15.62
lihatooted (läbikasvanud liha, kanakoivad, suitsutatud külg)	16.83

• Kartulikrõpse lubasin esialgu ostukorvi lubadusega, et "ma ju tõin taara ära, selle arvelt võib", hiljem sain muidugi ise ka aru, et taarat oli vaid 1.6€ eest, aga krõpse millegipärast lausa 5.8€ eest?! Ja noh, siirup on ju tõesti täielik raiskamine, eriti arvestades, et kodus on olemas ka kodune õuna- ja mustsõstramahl. Neid küll tarbitakse regulaarselt, aga vahelduseks kulub siiski liiga palju ka poesiirupit.
• Puuvilju sööme kohutavalt palju, va banaanid, millest osad loodan sügavkülma smuutide jaoks valmis lõigata. Sel juhul jagub paarist banaanist mitmeks kuuks.
• Kartulit ostsin viimati detsembris 0.3€ kg, aga see oli mingi eriline pakkumine. Tavaolukorras ostan 0.6€ kg ja usun, et see on vist küll selle riigi odavaim, olen otsinud tikutulega, aga odavamalt pole leidnud.
• Piimatooteid kulub meil palju, jah..
• Leiva, pitsa- ja pirukataigent ei tohiks vist väga raske ise teha olla? Kui vaid laiskusest jagu saaks, saaks selles osas vist kokku hoida?
• Mozzarella ostan alati kõige odavama, aga tegelikult vist elaks ikka vabalt ilma ära? :)
• Lihatooteid ostsin kohutavalt palju jälle, kuigi arvasin, et lähemad 2-3 nädalat enam liha ei osta. Nimelt armastan lihatooteid osta alati ette soodushinnaga ja säilitada vajadusel sügavkülmas, et ei peaks kalli hinnaga ostma. Täna näiteks oli saadavalt kanakoivad 1.3€ kg, tavahind on 2.6€ kg, seega ostsin ette ja loodan, et veebruaris enam lihatooteid ei osta. Ise ma, muide, peaaegu liha ei söögi, aga nooremate pereliikmete tervise huvides pean siiski seda soetama

Kokkuvõtteks - toidule on veebruaris juba kulunud 266€, mis tähendab, et 400€se kuueelarve juures on kulutada jäänud 134€, ja süüa vaja osta veel 2 korda. Tulevatel nädalatel läheb päris kitsaks.. Kodus kappides on õnneks siiski olemas nüüd nii kartulid, makaronid ja spagettid, hulk lihatooteid ja palju muud, seega teoreetiliselt peaks välja tulema. Praktikas kipume liiga palju maiustama, endiselt.. 

Selleks, et sel nädalal toidu pealt kokku hoida, jätsin ostmata traditsioonilised hommikusöögiks toodavad saiakesed. Luban ennast homme hommikul kl 6 üles ajada, et perele hommikusöögiks ise muffineid või pirukaid teha. Mitmekordne hinnavahe on päris hea motivaator.

Niimoodi siis toiduga. Lisaks tuleb tunnistada, et #ostupaast on korralikult feilinud veel paaril põhjusel. Nimelt kulus lisaks sel nädalal:

hügieen (näopuhastusvahendid, majapidamispaber)	15.21
transport (parkimine)	7.56
kingid (sõbrapäevaks perele kommikarp)	3.02
seemned kevadeks (herned, tomatid)	8.06

Hügieenitarvete pealt saaks kokku hoida ilmselgelt, majapidamispaberi asemel võiks rohkem kasutada tekstiilist lappe ja käterätikuid, ja neid pesta regulaarselt. Muide! Söögilauas võtsin juba säästunipi kasutusele - tavapärased kätepaberid, mida salvrättide asemel kasutame, lõikasin pooleks! Nii kulub igal söögikorral paberit loodetavasti vähemalt poole vähem. #säästetudeuro #säästunipp

Parkimisele kulunu oli planeeritud ja loodetavasti selle kuu viimane kulu. Sõbrapäevaks perele šokolaadikarbi ost oli juhuslik vedamine, kuna ostan alati väikese üllatuse nagunii, seekord sain soodushinnaga. 

Seemned kevadeks olid aga ootamatu ost, lootsin, et need enne märtsi algust müügile ei tule. Ostmata ka ei saanud aga jätta, sest aiamaaga on suured plaanid ja tahaks sel aastal veel rohkem pottides ja peenras perele kasvatada, kui varem! Seega ei saanud võimalust kasutamata jätta. 

Kust teie võimalikult soodsalt seemneid soetate?

Kasvõi üle laipade

Mulle meeldib igasugustel investeerimisfoorumitel ja teiste investorite tegevusel silma peal hoida. Nii on hea enda tegevust kalibreerida ja vahel trehvab ka põnevatele jutuajamistele. Viimane põnevam teema, mis silma jäi, oli muidugi see, kuidas mõned vennad ikka absoluutselt mitte mingit eetikat ei oma ega mingitest kõlblusnormidest kinni ei pea. Keda siis ükski piir ei pea ja lähevad kasvõi üle laipade raha nimel.. 

Ja sain aru, et jutt käib minust! Assa püha lehm! Seda ma mõtlesin, mis hais mu saapatalla alt tuleb, muidugi on see sellest suurest üle laipade trampimisest külge jäänud. Või mis teie arvate?

Jutt käis seal siis muidugi sellest, kas on eetiline investeerida teatud majandusharudesse ja teatud ettevõtetesse, mis tegutsevad nö halva tootmisega, antud juhul siis kanepikasvatusega. Kritiseerija sõnumiks oli siis, et kuna kanep tema kodumaal on keelatud, siis igaüks, kes välismaiste kanepiettevõtete aktsiatega kaupleb, on spekulant ja seaduserikkuja, olemate moraaliga pahategija ja põhimõtteliselt kurjategija.

Kusjuures kritiseerija ise lehvitab laialt enda portfelliga, kuhu ta on rahumeeli lasknud potsatada nii alkoholi-, tubaka- ja relvatootjate kui ka hasartmängukorraldajate aktsiad!?! Räägime siis moraalist täpsemalt? Kui sellelt kritiseerijalt-investorilt siis täpsemalt küsima hakati, tuli välja, et seal on teine lugu. Et tulirelvade tootmine on legaalne, niisamuti on legaalne tubakatoodete tootmine ja müümine, rääkimata siis alkoholist ja suhkrust ja paljust muust, mis inimeste tervisele ja heaolule meeletult halba mõju omavad.  Tuli välja, et on täiesti okei on osta rõivatootja aktsiaid, teades, et tootja ise või tema alltöövõtjad kasutavad kolmanda maailma riikides üliodavat tööjõudu, tihti lausa lapstööjõudu?! Paberitööstus võtab maha metsad, kaevandusettevõtted teevad lõpu puutumata loodusele jne. Minu meelest, teades, kui palju inimesi iga päev autoõnnetustes sureb, tuleks küll maailmas kõik autotootjad ju vangi panna?!

Aga tegelikult, kus läheb eetiline piir, ja kuidas on meditsiinilise kanepi tootmine täpsemalt seotud laipadega? Viimati statistikat uurides selgus, et "legaalse" alkoholi tõttu joob surnuks või saab muul moel alkoholi tõttu otsa miljoneid inimesi, samas kui meditsiiniline kanep võib päästa elu.

Rääkimata sellest, et (meditsiinilise ja/või rekreatiivse eesmärgiga) kanep on juba legaliseeritud või legaliseerimisel paljudes riikides. Sh USA osariikides, Kanadas, Portugalis, Saksamaal ja Taanis näiteks.
Kuidas on meditsiinilise ja/või rekreatiivse eesmärgiga kanep hullem alkoholist, tubakast ja relvadest, mis on tõestatud ja teada kindlalt letaalse mõjuga inimese tervisele, erinevalt kanepist, mille puhul on teada ja tõestatud positiivne mõju suure hulga haiguste puhul.

Ma ei hakka siin rohkem kanepist kirjutama, teen parem eraldi postituse. Küll aga tahtsin kohe ausalt üles tunnistada, et minu arvamus "investorieetikast" läheb siinkohal hoopis vastupidises suunas:

• Ma oman rõivatööstuse aktsiaid, ja tunnistan, et muretsen küll vahel, kuidas need rõivad nii odavalt toodetakse, kuid väikeinvestorina ei  ole mina mingi otsusetegija. Loomulikult valisin investeerimiseks ettevõtte, mis vähemalt kirjade järgi tegeleb jätkusuutliku arendamisega ja tähtsustab orgaanilisust tootmist ning õiglast kaubandust jpm, aga tean, et nii mõnegi silmis on tegu täiesti kohutava ettevõttega
• Oman tubakaettevõtte aktsiaid, ja seda juba seepärast, et dividendide näeol "midagi tagasi saada" nende kannatuste arvelt, mida suitsetajad mulle tänaval põhjustavad! 
• Oman relvatootja aktsiaid, sest tegu ka väga hea auto- ja lennukitootjaga, ning olgem ausad, relvad ei jääks tootmata nii või naa, maailmale halba põhjustavad ikka relvade kasutamise otsustajad, kes pole selle tootjaga kuidagi seotud
• Oman hasartmänguettevõtete aktsiaid, ja hindan seda, et nad võimaldavad oma teenuse kasutamist vaid täiskasvanud mõistusega inimestele. Boonusena pakuvad sõltlastele lausa võimalust ennast mängimisest "vägisi" eemal hoida
• Oman kanepitootjate aktsiaid, sest leian, et kui meditsiiniline kanep või kanepiõli saab kellegi elu päästa ja maailma natukenegi paremaks teha, on see seda väärt.

Ilmselt oman veel tervet hulka erinevate ettevõtete #patuaktsiaid, mis ühel või teisel viisil kellegi silmis ebaeetilised on või halvad. Paha lugu, aga.. Kui mina jätaks need rõivad, selle tootja auto või nende ettevõtete aktsiad ostmata, ei muutuks konkreetse ettevõtte käekäigus mitte midagi. Lisaks ei ole ma kordagi näinud, et tubakafirma kedagi suitsetama sunniks, oma otsuse teevad täiskasvanud inimesed ikkagi ise ja teadlikult. Suitsetasin ise palju-palju aastaid, ja otsus loobumiseks tuli ikka enda seest. Sel päeval, kui mõistus pähe jõudis ja aru sain, et see on minu raha ja minu tervis, mida regulaarselt maha suitsetan.
Muide, kunagi, kui üks hasartmängufirma mind tööle kutsus, rääkisid nad mulle pikalt ja laialt ka sellest, milline on nende panus eetilisse lähenemisse, kuidas inimesi aidata, et hasartmängud jääks ikka vaid lõbusaks vahepalaks, mitte ei hukutaks inimest. Ja nii edasi.

Annan igapäevaselt oma panuse maailma heaolusse nii oma tööga kui ka keskkonnasäästlike eluviisidega, aga kogu vastutust inimkonna hukutamise eest investori õlgadele panemisega ma nõus ei ole.

Millised on teie meelest okeid ettevõtte, mille aktsiaid osta?

Second hand võistupakkumine on moodne rahvasport

Nii, tunnistan kohe üles, täna mina jõusaali ei jõudnud! Ei jõudnud eile ka, kuigi reede õhtul oli mul küll tunne, et peale töökat ja hullumeelset (ja seega kahjuks jõusaalivaba) nädalat tuleks kindlasti ennast korralikult jõusaalis välja rabeleda ja seejärel saunas tühjaks higistada.

Aga teate, jõusaalitagi on praeguseks hetkeks tunne, nagu oleksin vähemalt Tartu maratoni läbi teinud! Ma nimelt jõudsin eile järeldusele, et tuleb siiski ka neljandale pereliikmele uued ilmastikukohased jalavarjud hankida. Praegustest saabastest nimelt hakkasid ootamatult varbad välja piiluma. Kuna kannad on siiski veel kaetud ja tegemist on tõelise shopingu-põlguriga, tahtsin proovida tabada kaks kärbest ühe hoobiga. Ehk siis soetada "uued" jalavarjud kohalikust Osta.ee-analoogist. Nii saaks ju valida tõenäoliselt vähekasutatud, kuid hea hinnaga jalavarjud ilma kodust lahkumata, ja lasta need müüjal veel mugavalt endale postkontorisse ka saata. Mõeldud, tehtud!

Või eee... nii lihtsalt see nüüd ka ei läinud! Tuleb välja, et kasutatud saabaste oksjonilt ostmine on tõeline võistlussport ja päris põhjalik pingutus. Jõudsin kahe päeva jooksul teha pakkumisi kuuel oksjonil, kus pakuti sobiva suuruse, väljanägemise ja hinna kombinatsiooniga kaunu. Ja absoluutselt igal oksjonil pakkus keegi viimasel hetkel minu max hinnast üle ja jäin pika ninaga. 

Saate aru, täielik hasart tekkis! Esialgne mõte, et kui näed sobivaid jalanõusid, kukuks kohe pakkuma, eks? Aga ee.. samas ei taha ju teistele huvilistele jalanõusid reeta ja hinda varakkult üles kruvida. Seega hakkasin muudkui pakkumist timmima. Ootasin ära, kuni oksjoni lõpuajani oli jäänud vaid 2 minutit, ja lajatasin siis oma pakkumise, haha, säh teile, võtan ikka võidu koju! Aga võta näpust, selgus, et teisedki pakkujad olid oksjonilehel stardivalmis ja ikka jõudis keegi oma pakkumisega viimasel hetkel minult ostu hammaste vahelt näpsata... Pagan võtaks, kes oleks osanud arvata, et vanad saapad nii populaarsed on?! Nii ma neist muudkui ilma jäin, sest üle maksta ma ka ei kavatsenud.

Igatahes kuuenda sobiva saapapaari juures  ootasin hetkeni, kui oksjoni lõpuni oli jäänud VIIS SEKUNDIT, ja litsusin siis oma pakkumise teele. Pean tunnistama, et selleks hetkeks tundsin ennast juba nii hullumeelsena, et ei oleks üldse imestanud, kui ka sellisel juhul keegi viimasel sekundil minust üle oleks pakkunud 👹

Kokkuvõtteks, peale 2 päeva ebaõnnestunult püüdmist siiski lõpuks näkkas, konksu otsa jäid korralikud nahast saapad õiges suuruses. Hind koos postikuludega tuleb 24€ ja selle maksin kohe ära.  Nüüd ootan ärevusega hinges, kas oli ikka usaldusväärne müüja ja kas saapad jõuavad kiiremas korras kohale. Tuleb tunnistada, et vahepealne hasart võttis lausa higiseks ja adrenaliini lakke!

Muuseas, müüjate profiile uurides jäi silma, et mõni hangeldas lausa igapäevaselt igasuguse kraamiga, tekkis kahtlus, et tegemist polnud sugugi vaid oma pere kasutu kraami maha müümisega. Huvitav, kas peaks isegi sellise äriga tegelema hakkama? Tihemini kirbukal käima, ja kui jäid leide silma jääb, neid siis oksjonile panema? Mis te arvate, kas kõrbeksin kiiresti, või teeniksin mõne eurokese siiski?

Enda kiitmiseks pean veel lisama, et tegelen aktiivselt lubaduste täitmisega:

• olen sel kuul maha müünud juba 41€ eest kasutut kraami
• järgmiseks nädalaks olen kokkulepped ostjatega juba teinud, mis tähendab veel 450€ eest kasutu kraami maha müümist
• oksjonitel on veel 26€ eest kraami, mis ootab huvilisi, hoidke pöialt, et oksjonid korda lähevad!

Mis teie kasutatud asjade oksjonitelt ostmise kohta arvate? Kuidas ülepakkumisi väldite? 

Appi, see draamakuninganna tujutseb?!

No ilmselt ei jäänud ühelegi investeerimishuvilisele märkamata, et aktsiaturgudel käib mingi "pidu" viimasel nädalal. Reedel alustas USA turgudel korralik tujutsemine, S&P500 sulgus lausa -4,1% pealt ja sealt edasi liikus juba laviinina suur kukkumine ja paanika Aasia ning Euroopa turgudele.
Üleeile õhtul oli veel eriti põnev vaadata kui kuskil kella 22 ajal tekkis USA börsidel nö flash crash, ehk siis mõneks minutiks oli kõik ekstreemses languses, et siis kiiresti taastuda jälle endisele miinustasemele.. Päris põnev vaatepilt!  Balti turud tulid muidugi 1,5ks päevaks selle ralliga kaasa, aga tänasel turupäeval oli paanika juba lahtunud ja aktsiahinnad taastumas varasemale tasemele.

Teine põnev asi sellises olukorras on muidugi lugeda igasuguseid foorumeid ja twitterit, kus siis erinevaid arvamusi liigub. Kõige rohkem võttis mind õhku ahmima üks kohalik "säästuekspert", kes töötab ühe investeerimispanga juures ja kuulutab igapäevaselt tõde, kuidas kõik inimesed peaksid hoolega säästma ja oma pensionipõlve nimel hoolega vaeva nägema. Muidu tore temast, aga kahjuks väga paljud muud üllitised tema suust teevad mind kohati lausa vihaseks. No sel korral näiteks, kui USA börs punaseks muutus ja see ka Euroopa börsidele kandus, kukkus see "ekspert" meedias kaagutama, et inimesed peaksid nüüd hoolega oma strateegia üle vaatama, põhimõtteliselt võiks kõik aktsiad maha müüa, et mitte viimasestki varast ilma jääda ja "oma puhkuserahasid ei tohiks keegi börsil hetkel hoida".

Eee... halloo?! Esiteks, milleks külvata sellist paanikat? Seda ERITI juhul, kui turg on nagunii juba kukkunud 6-10%, siis mida seal niiväga päästa? Sellisel hetkel müümine kindlaim viis investeeringud kaotada.
Teiseks - mis tegelikult juhtus? Kas maailma majandus kräshis? Kas kõik ettevõtted läksid pankrotti ja pole mõtet nende aktsiaid enam omada, sest need pole midagi väärt? Või mis tegelikult aktsiaturgudel toimus?
Ja kolmandaks - ühe säästmis- ja investeerimiseksperdi suust kuulda soovitust, et "tooge oma puhkuseraha börsilt ära" on ikka eriti haige. Sellise eksperdi A & O, alustõde ning ametieetika peaks olema inimestele selgitada, et lühiajalisi investeeringuid rahaga, mida lähemal ajal (kasvõi puhkusele minemiseks) vaja on, ei investeerita kunagi börsil! Aktsiabörs ongi ettearvamatu ja võib igal ajahetkel kukkuda 1..5..25..50(..100)% ja rahaga, mida homme vaja, ei minda börsile.
Kogu tulemus, mis sellisest eksperdi häälekast sõnavõtust ilmneb, on et emotsionaalsemad ja algajamad börsil tegutsejad hakkasid paaniliselt müüma, ja ajasid turu veel suuremasse langusesse, puhtalt emotsioonide ajel ja adekvaatselt olukorda hindamata. Hirm ajab massid paaniliselt müüma. Ma võiks siinkohal muidugi aktsiaid odavalt kokku kraapida ja konstanteerida, et "lollidelt tulebki raha ära võtta", aga... ehh, pole nagu minu stiili eetika.

Aga mis siis teha? Kas neid punaseid numbreid nähes on õige aeg müüa?
Nüüd on tegelikult see hetk, kus tuleb pea kaine ja kõht külmana hoida. Loodan, et oled enne investeerima hakkamist endale oma strateegia paika pannud. Kui investeerid pikaaegse perspektiiviga headesse ettevõtetesse, siis ei ole mingiks paanikaks põhjust. Lühiajaliselt on tõesti börsil punased numbrid ja taoliseid lühemaid ja pikemaid, suuremaid ja väiksemaid langusi tuleb ikka ette. Vahel nii suuri kõikumisi, et need tembeldatakse lausa börsikukkumisteks. Hapukurgihooaeg börsil võib kesta pikemalt, kuid päris pikas perspektiivis liigub börs alati ülespoole! Kui üritad börsil kõiki liigutusi ajastada, osta tõusuhetkedel ja müüa langusmomente ennetades, võib see sulle kergelt päris kalliks maksma minna. Nii saamata jäänud kasumi, kui realiseeritud kahjumi näol!

Lugesin hiljuti just hiljuti statistikat, kus 80% suurematest langustest USA börsil ei olnud tegelikult absoluutselt mitte karutrendi algus. Kui siis sellistel hetkedel üritad ruttu müüa, et uuesti tagasi osta, kui tundub, et oht möödas, on kerge juhtuma, et hoopis müüd odavalt ja ostad kallilt.

Kui ma olen ostnud ikkagi hea ettevõtte aktsiaid, ja kogu börs mingil põhjusel on languses, ei ole see ju otseselt kuidagi minu valitud ettevõtte heaolu ja edukusega seotud. Mina sellistel puhkudel igatahes üritan alati kainet mõistust säilitada, ja eelistan pigem just osta aktsiaid, kui teised ka müüvad. Seda odavam on minul osta. Kuna täppisajastamise asemel hoopis ostan regulaarselt, ning üritan ikka alati osta aktsiaid ainult siis, kui mulle meeldib see, millega vastav ettevõte tegeleb ja usun nende potentsiaali, siis näen börsikõikumistes pigem ostupotentsiaali. Kuna eelistan muid kaupu osta allahindlustega, siis seda targem on seda teha aktsiaturul ju :)

Loomulikult ei tea ma, kas positiivsed tuuled taastuvad, või kestab langus pikalt, kuid kuna säästan ja investeerin regulaarselt, ei kõiguta see mind ju tegelikult. Kui ka ostsin aktsiaid eelmisel kuul kallimalt, siis on põhjust ainult rõõmustada, kui sel kuul need odavamalt kätte saan. Oluline siinkohal on omada piisavalt infot just nende ettevõtete tegevuse kohta, mille aktsiaid ostan, ning silma peal hoida, et ettevõtted ikka õiges suunas liiguvad ja kasumit toodavad.

Aktsiahind ja dividendid
Kui investeeringutega pihta hakkasin, panin ka paika oma peamise strateegia. Selle asemel, et veeta hulk aega potentsiaalsete kasvuettevõtete aktsiarakettide otsimisele ja pidevale portfelli kalibreerimisele ning aktsiakauplemisele, sobib minule paremini dividendiinvestori strateegia. Nimelt on börsil noteeritud uskumatu hulk väga stabiilseid ja häid ettevõtteid, kes juba aastaid ja aastakümneid enda omanikele (ehk siis aktsiaomanikele ehk mulle :D) maksavad usalduse ja investeeringu eest palka. Ehk dividende! Aktsiahind võib kõikuda siia-sinna päris korralikult, ja vahel olla üsna mööda ettevõtte tegelikust väärtusest (loe: üle- või alahinnatud), kuid dividendid räägivad väga selget ja ühest juttu. Dividendisumma ei muutu üleöö, ja stabiilse ning hea juhtimisega ettevõtte puhul on alati tegemist stabiilse dividendistrateegiaga. Selline stabiilsus aitab ja minul just kainet mõistust säilitada ekstreemsemates olukordades. Kui ikka ettevõtte kassavood ja kasum on stabiilsed ning ettevõte jaotab aktsiaomanikele igal aastal välja mõistliku ja jätkusuutliku osa teenitud kasumist, ei ole aktsiahinnakõikumistes mitte midagi traagilist. Pigem on see rõõmus sündmus  - saan suurema soodusega häid "rahalehmi" oma aedikusse juurde tuua!

Hea näide on praegunegi raportite periood. Näiteks täna lugesin, et üks minu lemmik, soomlaste Sampo, plaanib sel aastal dividende maksta 13% rohkem, kui eelmisel aastal! 13% sain ma põhimõtteliselt palgatõusu ilma lillegi liigutamata ega seda ise küsimata! IMELINE! Kui mu boss ka nii lahke oleks :D Reaalsuses pole ma oma päris-palgatööl viimastel aastatel rohkem kui 2-3% palgatõusu saanud! Ometi oli ka Sampo aktsia hind paariks päevaks just tõsises languses, mis täna muidugi aastaraporti valguses jälle positiivse suuna võttis.

Seega, kui portfellis on sellised usaldusväärsed rahalehmad, nagu näiteks Johnson&Johnson, kes on makstavat dividendisummat tõstnud igal aastal viimase 50 aasta jooksul, siis on see vägagi imetlusväärne ja minu silmis ülim mõistlik investeering. Selle 50 aasta sisse on jäänud mitu panganduskriisi ja IT-kriis ja mis kõik veel, aga J&J on nagu raudhobune ikka edasi uutesse kõrgustesse vuranud ja enda omanike kukruid truult täitnud! 💰💰💰

Ehk siis mis ma täna kokkuvõtteks öelda tahtsin? 
Börsi käitumist ei oska keegi 100% kindlusega ette ennustada, ainuke kindel lubadus on see, et börs on emotsionaalne draamakuninganna, kelle tujud käivad üles ja alla nüüd ja edaspidi! Ei ole mingi ime, kui see paaripäevane langus oli vaid eelmäng pikemale korralikule börsilangusele. Kuidas selleks siis valmistuda, kui peakski ees ootama pikem käärimine?

• Investeeri ainult raha, millest igapäevane toimetulemine ei sõltu
• Oma korralikku hädaabifondi, mis päästab vajadusel, et ei peaks müüma aktsiaid kõige ebasobivamal hetkel
• Ära mängi finantsinstrumentidega, mida sa ei mõista
• Investeeri ainult raha, mille ära põlemisel ei satu võlavanglasse
• Investeeri ainult ettevõtetesse, mida tegutsemist mõistad ning mille tootmis- ja kasvuvõimalused on arusaadavad
• Kui asjad liiguvad allamäge, hoida kinni oma strateegiast, ja säilitaa kaine mõistus! Noh, ja olgem ausad, kui ninani pa*as, on hilja nina norgu lasta 😂 Kui ikka tundub, et paanika ja hirm tahab börsilanguse puhul võimust võtta, pane investeerimisaken kinni ja lõpeta nende punaste numbrite paaniliselt vahtimine, mine tee parem jalutuskäik värskes õhus! Olgem ausad, kui kogu maailm põhja läheb või orbiidilt kangutatakse, siis on meil suuremaid muresid, kui tühine investeerimiskontol istuv summa ⚡
• Säästa ja investeeri regulaarselt, ajastamise katsed kipuvad kallilt kätte maksma. Hoia pigem alati väike "sõjakassa" saadaval, et selliste allahindluste ajal oleks võimalik olukorda enda kasuks pöörata

Selle viimase punkti osas pean tunnistama, et minul seekord väga ei vedanud. Sõjakassa oli olemas ja mõned väikesed ostud jõudsin ka teha, aga enamus aktsiad hüppasid juba tagasi, nii mõnigi minu kontol oli näiteks 2..24% plussis jälle. Aga ma ei hala, ülehomme võib meid ees oodata 50% kukkumine ja ka sel puhul on mul võimalik ostmist jätkata. Nagu ka jätkuva stabiilse tõusuga aasta puhul. 

Rotielust, ausalt

No nagu nägite, kukkus minu #säästukuu ja planeeritud #ostupaast juba kolinal läbi, sest noh. Paljajalu meie kliimas läbi ei aja.

Uute saabaste asemel oleks muidugi palju ägedam lihtsalt lennukipiletid sooja palmi alla soetada, aga millegipärast ei ole see eriti heakskiidetud alternatiiv, vist? Ega tundu väga lihtsalt teostatav kahjuks, kõigi maiste kohustuste vahel.

Ja see tekitas minus täna suure hulga masendust. Mul ei ole ühtegi laenu, aga ei ole ka mingit varandust. Igakuiselt suure vaevaga kokku kraabitud eurod istuvad säästukontol, ühisrahastuses ja lausa börsil, ning vaikselt tilgub niimoodi vahel mõni sent juurdegi. Aga vahel läheb hoopis palju eurosid minema, nagu näiteks sel nädalal börsil.
Pilguta vaid silma, ja jälle paarsada eurot vähem. Mida suuremaks portfell saab, seda julmemad on sellised liikumised, ja päris raske on vahel kõhtu külmana hoida, kui tundub, et kõik unistused muudkui kukuvad kildudeks...

Ma tegelikult olen väga õnnelik, et olen nii põhimõttekindlalt ja nii pika aja jooksul juba säästlikult elada püüdnud. Vaatan kõrvalt suure heameelega ka seda kuulsat ja poppi #Kogumispäevikut, ja mul on nii hea meel, et see nii kuumaks teemaks on saanud. Esiteks, noh - lõpuks ometi saan jälgida mõttekaaslaste tegevust ja lugeda teie kogemustest. Teiseks - see on elu muutev positiivne liikumine, mis kindlasti hakkab mõjutama ka minu lähikondsete elu ühel hetkel, kogu Eesti heaolu. Mida finantsteadlikumaks rahvas saab, seda paremini hakkab minema! Ja pikas perspektiivis ehk aitab ka meie maakera säästa, eksole :)

Aga samas tuleb tunnistada, et ega sellegipoolest see säästuelu lihtne ei ole. Täna näiteks on mul nii kopp ees pidevast säästmisest. Ma olen väsinud kogu aeg kulutuste vältimisest, ja mul on tunne, et me ei saa mitte kunagi mitte midagi head ja toredat endale lubada. Sest nii ongi ju.

Tahaks reisida, aga mõistlikum on säästa.
Tahaks miljonis erinevas restoranis ja söögikohas uusi maitseid proovida, aga mõistlikum ja odavam on kodus tavapärast kodutoitu valmistada.
Tahaks lõbusalt aega veeta, tahaks kinno, kohvikusse ja lõbustusparki minna, aga mõistlikum on kodus toimetada, raha säästa, ja lisasissetulekuid otsida.
Tahaks lemmiklooma patsutada, aga polegi lemmiklooma, sest korteri üürileandja ei luba ja säästuplaanidega ei sobi ka lemmiklooma omamine kokku.
Tahaks sõpru ja sugulasi kallistada, aga kõik on liiga kaugel ja külastamine läheks kulukaks.
Tahaks gurmeeliha ja peeneid pirukaid küpsetada, aga mõistlikum on osta läätsed, oad, kodumaised juurviljad ja pudruhelbed ning nendest körti keeta.
Tahaks endale oma kodu, aga ei saa seda endale lubada.
Tahaks enda perele piisavalt suurt, mugavat ja töökindlat autot, aga mõistlikum on vana pisikese romuga sõita, sest kulutused sellele on minimaalsed.
Tahaks veeta päevad oma tahtmise järgi, aga tuleb ikka hommikul varakult teki alt välja ajada ja oma tagumik tööandja tahtmise järgi kontoritoolile istutada.
Tahaks jätta töö, mis juba aastaid enam põnev ei tundu, ja teha kannapööre elus, aga kohustused ja hirm ei luba, sest siis äkki ootab ees veel hullem rotielu. Hirm muutuste ees, hirm et kaob see viimnegi lootus helgemale tulevikule...

Lugesin hiljuti Rikas isa, vaene isa, kas olete ka lugenud? Ütlen ausalt, kohati olin seda lugedes väga rõõmus - mina ei ole ju ometi tüüpilises "orav rattas"?! Mul ei ole ju krediitkaardivõlgasid, kasutan hoopis krediitkaarte selleks, et krediitkaardifirmad mulle intressi maksaksid. Mul ei ole autoliisingut ega kallist kodulaenu, mis mind sunnismaiseks orjaks sunniksid.
Ja ometi ei ole ma õnnelik, ega oma ohtralt passiivseid sissetulekuid. Kahjuks ei tunne ma ka, et oleksin suutlik firmat püsti panema või kinnisvara üüriärisse sisenema, et oma majanduslikku olukorda oluliselt parendada hetkel, mis tähendab, et pean ikka esmaspäeval jälle hommikupimeduses voodist välja ajama ja tööle utsitama. Sest ka üürimakse on kohustus, millest mööda ei saa.

Seega - mis eristab minu olukorda tüüpilisest rat race'ist? 

Mul on olemas säästud ja puuduvad võlad, aga sellevõrra puuduvad mul ka "elustiili"-lõbustused ja see nö lühiajaline ja kiire "mõnutunne", mida inimesed endale kulutamisest saavad. Viimasel ajal tundub mulle, et kuna olen teadlik, kui suur mõju on täna säästetud sentidel "tuleviku heaolule", olen hakanud säästma liiga karmilt ja tunnen ennast emotsionaalselt rusutuna iga kord, kui saan aru, et ma endiselt ei säästa piisavalt ja endiselt olen väga kaugel sellest majanduslikust olukorrast, millest unistan.
Viis aastat tagasi unistasin oma kodust, kuid pidin tunnistama, et ei saa seda endale veel lubada. Hakkasin rohkem säästma ja arvutama ja arvestama. Tundus, et "paar aastat veel" ja juba ongi oma kodu ja mõnus elu käeulatuses. Kolm aastat hiljem sain aru, et pean veel rohkem pingutama säästmise nimel. Hakkasin veel karmimalt säästma ja arvestama. Täna, viis aastat hiljem, olen endiselt olukorras, kus mul kodu ei ole. Veetsin sel nädalavahetusel mitu tundi arvutades ja ideesid arutades, kuid pühapäeva õhtuks jõudis reaalsus kohale - oma kodu veel niipea ei tule.. Kurvaks teeb. Ja roti tunne on! Vaese palja kirikuroti tunne on!

Mis teie arvate sellest tundest? Kuidas suures säästuolukorras vaese kirikuroti tunnet vältida? Kuidas veel rohkem teenida ja ja veel rohkem säästa? Kuidas pääseda tööst, mis ei paku mitte mingit rahuldust ning millest hoiad küünte ja hammastega kinni ainult näkase kuusissetuleku pärast? Millised säästunipid teevad tuju heaks ja tekitavad tunde, et saad ikka elada ka?


Ahjaa, nägin juhuslikult televusserist Rahakrati ära, respekt! :D Hea meel kohe kedagi nii entusiastlikult suusamaski voltide vahelt säästmisest pajatamas! Tahan ka entusiasmi ja positiivset meelt!