reede, 27. aprill 2018

Jesss, olengi miljokas!

Metsik! Vaatan ja imetlen oma ühe sügisel ostetud aktsia tootlust. Tunnistan ausalt, ostsin ta pigem dividenditootluse pärast, aga aktsiahind on sellise ralli teinud viimase 6,5 kuu jooksul:


Äge! 😻😻😻Aktsia ostsin 6. oktoobril ja järgmine dividendimakse tuleb vist juunis. Kas hakkate aimama, mis aktsiaga tegemist? Ei? Olgu, ütlen ära, tegemist on SalMar'iga, norrakate lõhekasvataja aktsiaga.

Miks lõhekasvataja aktsiad? Noh, esiteks ma tegelikult otsisin lihtsalt põnevaid norrakate aktsiaid, ja mõtlesin pikalt Statoili osta. Aga samas on ju kütuse hinnad teatavasti viimastel aastatel meeletult kukkunud, samal ajal kui lõhe hinnad stabiilselt kasvanud. Tuhnisin natuke, ja märkasin, et 2012. aastal oli norra lõhe hinnaks ca 6 USD/kg, 2017. aasta alguseks oli see aga kasvanud 12 USD/kg peale.

Kui mõelda tulevikule, siis usun vägagi, et lõhe hinnal on potentsiaali veelgi kasvada, ning kõvasti turuosa kasvatada. Nii kliimamõjutuste kui tervise huvides propageeritakse üha looma- ja sealiha söömise vähendamist, vaid kanaliha ongi nende faktorite poolest neutraalne. Mida enam inimeste keskkonnnateadlikkus kasvab, seda enam eelistatakse pigem lõhet, mille kasvatamine on loomalihast oluliselt soodsam keskkonnale ning ka inimeste rahakotile - lõhest on protsentuaalselt palju suurem osa söödav kui loomast või seast.

Sellele lisaks sisaldab lõhe suurel hulgal kasulikke rasvasid, D- ning B12-vitamiine ja mineraale, mis on inimesele ülimalt kasulikud. Samal ajal on punase liha puhul WHO teatanud, et töödeldud punase liha tarbimine suurendab vähi tõenäosust. 😨 Kui punast liha soovitatakse max 500 grammi nädalas süüa, siis kala ja muid mereande võib muretult 2-3 korda nädalas süüa. No ja pole vist mõtet mainidagi KUI IMELISELT maitsev sashimi ja sushi minu meelest on!!! 🍣🍤🍣🍤🍣💗

Loomulikult on lõhetootjate puhul ka mitmeid riske, mida tuleb silmas pidada. Konkurents on suur ja lõhekasvatuste ehitamine/majandamine kallis. Lõhe tootlikkuse edukus sõltub palju ilmastikutingimustest ning kõiki lõhekasvatusi varitseb pidevalt hirmus haiguste levimise oht. Seetõttu ilmselt tuleb oma investeeringut hoolega valida, uurida, kuidas ettevõte riske hajutab ning kuidas kasvanduse ülalpidamiskuludega lood. Kuna tootmine on kallis, siis ilmselgelt ükski lõhekasvandus iga-aastaselt rohkem, kui paari protsendi võrra rohkem toota ei suudagi. Sellepärast ilmselt usuvad ka analüütikud, et nõudlus lõhe järele kasvab lähiaastatel endiselt kiiremini kui selle tootmine. Norra tootjad on lisaks kõrgekvaliteedilisele tootmisele vägagi pühendunud ka uuringutele ja arendusele, et lõhetööstust veelgi parendada. Siit ka minu kindlus, et lõhesse lihtsalt peab investeerima!

Aga küsimus on, millise tootja atsiaid eelistada? Peale SalMari leidub neid ju veelgi. Ma ise uurisin tükk aega tootjaid ja eelmise aasta alguses tegelikult ostsin kõigepealt MarineHarvesti aktsiaid. MarineHarvest on juba mitmeid aastaid oma aktsionäridele dividende maksnud ja kuna mina olen hingelt dividendiinvestor, sobis see mulle suurepäraselt. Lisaks tundub, et Marine omab ka kõige mitmekesisemat tootmisparki. Teised 2 suuremat tegijat ongi SalMar ja Lerøy (Investor Toomase armastus 😂), lisaks näiteks väiksem kasvatus Norwegian Royal Salmon (arendamas tegevust Islandil) ja Bakkafrost (Fääri saartel).

Kõige rohkem neist meeldiski mulle alguses Marine - piisavalt suur ja juba pikaajalise edulooga, lisaks maksavad lausa NELI korda aastas dividende, mis on nagu kirss minu tordile, või peaks ütlema lõhe minu sashimisse?! 🍒🍣 😂

Mõeldud, aktsiad ostetud. Ostsin mõnusa positsiooni, ja nautisin iga kolme kuu tagant dividendide laekumist. Mida aga nii väga ei nautinud, oli Marine aktsiahinna pidev hull kõikumine. No ikka suurema osa ajast oli positsioon tugevas miinuses. Siis hetkeks korralikus plussis, et nädala pärast jälle nina "lõuna suunas" pöörata. Aasta lõpu poole tulid veel selged märgid, et Marine tootmine on eeldatust kallim olnud ja diviende ei tõsteta nii palju, kui lootnud olin. Kuna vahepeal olin jõudnud juurde osta näpuotsaga SalMari aktsiaid, mille tootmistegevus tundus parema hinna/tootlikkuse suhtega olevat, otsustasin jaanuaris Marine maha müüa. SalMari P/E, dividenditootlus jms tundusid mulle lihtlsat oluliselt mõistlikumad. Võtsin Marine müügiga tagasihoidliku kasumigi välja ja jätsin portfelli vaid väikse sutsukese SalMari. Seda viimast oleks küll tahtnud juurde osta, aga vaba raha oli liiga vähe ja Marine kõikumised veel liigagi hästi meeles.

Noh, tänaseks võin öelda, et tegelikult oleks ikka võinud mitte tõmmelda ja Marinet ka edasi hoida, või vähemalt SalMari juurde osta, aga.. oleks-poleks... Midagi pole parata ja olen õnnelik, et sellegi kübekese SalMari soetasin. Nii et ei - tegelikult ei ole ma mingi miljonär veel! Aga äkki näen SalMari puhul oma lühikese investori-karjääri esimese 100% tootlusegi lähikuudel ära? 💰💰💰

Milleks üldse peab lõhetootja aktsiaid ostes valmis olema? Noh, esiteks muidugi - lõhetööstus on tundlik teema, ära ülepeakaela kogu portfelli lõheaktsiatesse sisse tambi (nagu ühegi teisegi investeeringu puhul) :) Kindlasti tuleb olla valmis ka korralikeks aktsiahinna kõikumisteks. Eriti arvestades, et tegemist on suures osas nö "hooajatundliku" kaubaga, mille hind aegajalt siia-sinna hüppab ja näiteks hiinlaste odava lõhega on täitsa võimalik turg üle ujutada, nii et norrakatel jama tekib.
Oiiii kus tuli selle jutu peale sashimi isu...

via GIPHY

Mis teie lõhetootjate aktsiatest arvate?

teisipäev, 24. aprill 2018

Minu arvamus maksab!

Trallalalaaa, milline tore hetk! Minu Paypal-i kontole kukkus just järjekordne 5€!  Lihtsalt selle eest, et kipun oma arvamust liiga tihti avaldama.

Nimelt registreerisin paar kuud tagasi endale konto tervel hulgal erinevatel küsitluslehekülgedel. Tänaseks lemmikuks on mul kujunenud MOBROG (töötab ka Eestis!), aga ka näiteks Nordic Panel (kahjuks limiteeritud ainult Põhjamaade kasutajatele). Üheks rahvusvahelisemaks pakkujaks on veel Toluna, tundub laiahaardeline, aga tunnistan ausalt, et raha kätte saamise limiidini pole seal veel jõudnud, enamus küsitlused annavad näiteks 15 punkti, ja 5€ kätte saamiseks peab punkte koguma vähemalt 40 000. Mul on sinna veel pikk maa :)
Lisaks on veel mõned küsitluste pakkujad, mis on saadaval ainult kohalikele, aga olen täitsa rahul - lemmiksaitidelt olen pea kõigilt juba saanud vähemalt 10€ või rohkem.

Mis värk on siis? Lihtne - registreerid endale konto, kui võimalik, laadid alla ka mobiiliäpi, ja hakkad vabadel hetkedel küsitlustele vastama. Olenevalt küsitlusepakkujast ja heast õnnest, võid vahel saada 10 küsitlust, igaühe täitmiselt teenid vähemalt 1-2 eurot, mõni teine päev aga ei tule ühtegi küsitlust, või saab ainult paarkümmend senti nende eest. Reeglina - mida rohkem aega täitmine võtab, seda rohkem raha saad. Loomulikult vaadatakse ka sinu demograafilist infot ja seda, kas oled üldse õige inimene antud teemal arvamust avaldama.

Kas tõesti tasub ära? No nii ja naa. Kui sõidad näiteks bussiga või istud niisama kohvinurgas ilma midagi kasulikku tegemata, siis on ju väga okei 3-16 minutit veeta küsimustele vastates ja selle eest 0.3-3€ teenida? Päevatööks loomulikult ei sobi, aga aegajalt aja surnuks löömise asemel käib küll. Olen nüüdseks paar kuud erinevates keskkondades aega veetnud, päevas kulub vast max 30 minutit neil hetkedel, kui nagunii midagi tarka ei ole teha, ja tänaseks on mulle selle tühise vaeva eest laekunud 60€.

Kuidas raha kätte saab? Alustame kohe sellest, et ega kõik keskkonnad raha ei annagi. Mõni pakub hoopis tooteid testida jms, neid ma eriti ei viitsi proovida, lisaks tundub, et peab hirmus palju küsitlusi täitma. Samas on mõned täitsa aktiivsed keskkonnad ja lõpuks hakkasin huvi tundma, kuidas siis teenitukätte saab. Selgus, et väga lihtne. Mul on kõigis keskkondades registreerides kasutusel sama aadress, mis minu Paypali kontol. Seega tasub mul vaid miinimumsumma (enamus kohtades 5€) kokku teenida, kui võin vajutada "Maksa välja" nuppu ja raha saadetakse minu Paypali kontole. Enamus keskkondades võid välja kanda kõik, mis teeninud oled, olgu siis ühe või mitme maksena. Raha laekumine Paypali kontole võib aega võtta kuni 3 päeva. Mobrog on ses mõttes veider, et välja kanda saab täpselt 5€ korraga, ja max 2 makset päevas. Seda avastasin siis, kui olin juba 20€ teeninud, nii et raha välja kandmine võttis mul mitu päeva. Samas on nad kõige kiiremad - raha laekub Paypali põhimõtteliselt KOHE. Imeline :) Paljud küsitluskeskkonnad pakuvad raha asemel ka erinevate teenusepakkujate kinkekaarte ja annetamisvõimalust, kes head tahab teha. Lisaks on võimalik väljamakseid teha näiteks Skrill'i  kontole. Mulle tundus Paypal kõige etem, kuna konto oli mul juba olemas, ja selgub et enda pangakontole väljamaksed tehakse lausa tasuta! Superluks!

Muide - lisaks on hetkel äge kampaania Bonusway'l, et kui liitud nendega, laadid alla nende äpi ja siis liitud ka "topeltboonuse" programmiga, saad kuni neljapäeva õhtuni kõik cashback'id ja soodused topelt! Ülihea pakkumine, minu meelest, kavatsen oma suvepuhkuse ruttu ära broneerida, mul oligi just plaanis see!


Kes näiteks Aliexpressist armastab odavat kraami tellida, sellel aga imeline võimalus näiteks kõigilt ostudelt 7.5% tagasi saada!


Kas teil ka selliseid põnevaid online'is lisateenimise võimalusi on soovitada?


esmaspäev, 23. aprill 2018

Jalgsi läbi Hispaania

Olen täna mitu korda (sotsiaal-)meedias komistanud otsa huvitavatele reisiteemadele, mis minu säästupiraadi meeli  vägagi torgib ja kõnetab.

Kõigepealt hommikul jäi silma üks reisisell, kes plaanib veeta mõnusa puhkuse Hispaanias suhteliselt minimaalse eelarvega.  Selleks planeeris ta pea 40-tunnise bussi+rongi+laeva+bussi+rongi+ jne retke siit põhjamaadest Hispaaniasse, kaasas oma toidukotike ja mõistlik reisieelarve. Täitsa äge, ma läheks isegi väga hea meelega reisile ilma, et peaks selleks lendama. Kuna pereliikmed tahaks ka tulla, siis oleks meil ilmselt ikkagi mõistlikum oma autoga minna, aga väga põnev mõte seegi! Automatkale Euroopasse - kes on käinud, kuidas meeldis ja mida silmas pidada?

Teiseks sattusin nüüd enne magama minemist lugema palveränduri pihtimusi rännakul läbi Hispaania. Väga köitev lugemine, mina pean kohe tunnistama, et tahaks isegi nii pikale matkale minna, aga kahjuks arvan, et ma "ei ole nii kõva tegija" :D Läbi valu ja vaeva ja sopa ja magades hulga võõrastega ühes toas - see kõlab minu vanade ja mugavustega harjunud kontide jaoks hirmutavalt. Tean, et too palverändur on tegelikult minuga samas vanuseklassis, nii et ses osas tunnen, et väljakutse on korralik. Kas just kristlaste palverännak mind nii väga huvitaks, aga hirmsasti tunnen küll kogu aeg kihelemas, kui reisijutte loen.  Lisaks meeldis mulle muidugi väga see lause:


Ma ise nimelt tunnen samuti viimastel aastatel meeletut segadust. Ma ei ole rahul oma 8-17ni töökohustustega, kuigi töötan erialal, mis pakub palju vaheldusrikkust ja head töökeskkonda. Olen lihtsalt väsinud pidevalt töötamast ja kohustusi kandmast, tahaks hoopis matkata, maailma näha ja midagi muud vahelduseks teha.  Kas poleks lõbus vahelduseks lihtsalt töölt ära tulla, leida midagi uut põnevat, kolida teise maailma otsa vms, eriti kui säästud pangakontol on piisavalt suured, et võiks ju vabalt aastake-paar ennast avastades ja näiteks uut erialagi õppides või firmad ehitades ära elada.
Samas on mul kohustused pereliikmete ees, mis panevad sellele vabadusele piirid peale. Lisaks on meie maailm nii paganama keeruka seadusandlusega, et jube.

Kas poleks äge näiteks Uus-Meremaale, Ameerikasse või Aasiasse vahelduseks kolida? Aga see viisamajandus  iseenesest juba tundub hirmus. Rääkimata mõttest jätta kogu kohustuste hulk ja stabiilne sissetulek. Juhtusin ühte põnevat blogi lugema, kus üks härrasmees rääkis, et tema elabki seal, kus ise tahab, koos oma perega. Kolivad, kui tuleb selline tunne, ja elavad seal, kus meeldib. Raha teenib nö arvuti teel, ja pere on ka rahul. Aga kust võtta see aeg, et näiteks palgatöö ja perekohustuste kõrvalt ennast ümber profileerida ja leida ka võimalus "arvuti teel" tööd teha ning elada seal, kus tuju tuleb?

Millest teie unistate?

teisipäev, 17. aprill 2018

Uus tööriist - Mintos

Üheks suureks inspiratsiooni ja julguse allikaks on mulle investoriks saamise teekonnal loomulikult olnud teised investorid. Eriti mõnus, kui saab lugeda kogemusi, ülevaateid, soovitusi ja edukamaid või vähemedukaid kordaminekuid. Näiteks viimasena kirjutas "Algaja" Elustolust, et investeerib ka ettevõtte alt, ning luges üles terve hulga ühisrahastusportaale, millest ma seni olen suure kaarega mööda käinud.

Tuleb tunnistada, ma enam ei pidanud vastu. Et investori-elu igavaks ei läheks, otsustasin ka lõpuks käe valgeks teha P2P laenudes jms. Esmaseks eesmärgiks siis:
  • kinnitada või ümber lükata oma uskumust, et P2P laenude ühisrahastamine ei ole minu jaoks eriti sobiv investeerimisviis
  • selgeks saada, millised on ettevõtte alt investeerimisega seotud detailid, mida peaks teadma.
Tore, kui proovimise tulemusena suudan oma kahtlused ümber lükata, ning eriti tore, kui kooliraha maksmise asemel veel teeningi selle katsetusega. Et õppetund ootamatult valusaks ei osutuks, alustan muidugi üli-tiba-tillukese summakesega.

Võtsin siis esmaseks ette Mintose uurimise. Selgus, et:
  • nii eraisiku kui ettevõtte jaoks konto tegemine on ülikiire ja lihtne. Kahjuks aga väga ebamugav, et need ei saa olla seotud sama e-postiaadressiga. 
  • laenude rahastamises osalemiseks on suhteliselt ("õppimiseks" kulus mul vast 5min, esialgu ei saanud hästi aru, kus ja mis linnukesi saab märgistada ja eemaldada)  meeldivad ja paindlikud tingimused, näiteks saab valida investeerimiseks ainult sellised laenud, mille pikkus näiteks max 1kuu, või millel on garanteeritud tagasiostmine.

  • kontole raha kandmine võtab Mintoses oluliselt kauem aega, kui näiteks Investly's. Tegin ülekande 7h tagasi ja raha pole veel kontole jõudnud (Investly's on tööpäeviti jõudnud kõigest paari tunniga raha kontole, ja mõlema puhul on tegu pangasiseste SEPA maksetega). 
See viimane fakt teeb natuke tuska, sest tegelikult ei ole ma veel näinud, kuidas siis autoinvest ja Mintos toimivad, sest lihtsalt pole raha kontole jõudnud. Lisaks ei ole veel minu isikutuvastust kinnitatud, seega ei tea ka, kas on lootust kunagi raha tagasi saada 😏

Kas olete Mintoses investeerinud? Kuidas rahule jäänud? Milliste ohtude eest algajat hoiataksite ja milliseid nippe soovitate? Ja kas soovitate seda Mogo cashback kampaaniat?

Natuke säästu- ja investeerimisinspiratsiooni

Heihopsti! Enne kui põhiteemani jõuan, pean kohe algatuseks tunnistama, et kui viimastel aastatel olen üritanud võimalikult säästlik olla ja vahel lausa säästukuu-eesmärgi endale seada, et püksirihma lihtsam koomale oleks tõmmata, siis aprillikuu on enamasti pigem laristamiskuu meie majas. Mitte, et see mulle väga meeldiks, aga on nii kujunenud.

Iseenesest ma leian, et on hea, kui vahel on ka mõni laristamiskuu. Kuna olen säästlikuma eluviisiga harjunud, siis võin rõõmuga teatada, et laristamine on iga aastaga järjest väiksemaks jäänud. Varem tundus, et oleks väga mõnus aegajalt näiteks väljas söömas käia või restoranist toit koju tellida, aga olen nüüdseks aru saanud, et enamus pereliikmed ei hinda seda väga kõrgelt. Neile maitseb kodune toit palju enam, ja kuna minu rahakotile meeldib ka koduse toidu hinna-kvaliteedi suhe oluliselt rohkem, siis ei ahvatlegi nii tihti üldse väljast midagi tuua. Kuna ma ise olen enamasti köögitoimkonnas, siis päevatööst väsinuna vahel põgeneksin küll ja poeksin koju tellitud toidu taha.

Samas ei ole siiski harvad hetked, kui tunnen, et hoolimata pidevast säästmisest ei jõua nagu eriti kuskile, see finantsvabadus tundub endiselt käeulatusest nii kaugel, et tundub nagu rapsiksin tühja kogu aeg. Sellistel hetkedel on hea, kui on mõni kindel inspiratsiooniallikas käepärast, mis mõtted jälle klaariks lööb, inspireerib ja tegudele innustab. Mis võiks parem olla, kui teiste inimeste püüdlusi lugeda või kuulata!

Äkki on teistelegi abiks?

Mõned näited:
  •  Bigger Pockets Money podcast - mu viimase aja tõeline lemmik. Podcasti tegijad ise on saavutanud finantsvabaduse ning ka nende külalised on oma rahalise taustaga kõva tööd teinud. Nii mõnigi on läbi elanud korraliku pankroti, saanud oma õppetunnid, aga kokkuhoidlikkuse ja mõistliku lähenemise abil jälle jalgadele saanud ning nüüd oma teadmisi ja saavutusi teistelegi kirjeldamas. Väga mõnus kuulamine minu meelest, kuigi USA-keskne, aga siiski inspireeriv. Saan iga kord hea tuju ja korraliku motivatsiooni-kicki, et palgatööl vastu pidada, iga kuu hoolega säästa ja investeerida ning uusi passiivsemaid ja aktiivsemaid sissetulekuid leida. Soovitan! 
  • Mr Free at 33 - selle mehe blogi ja ajalugu võttis mul suu lahti. Ilmselt hea, et ma ei lugenud seda 20ndates olles, muidu oleksin ka äkki lastetu ja peretu ning kiilakas nagu Sinead O'connor, et raha kokku hoida 😀 Aga inspireeriv, eriti säästupiraadi vaatenurgast. Lugege ise, tema arutelusid sellest, kuidas näiteks kõige odavamini juustehooldusega toime tulla 😀 Ma nüüd enam ei mäleta, aga tema blogist leidsin ilmselt ka lingid neile vendadel, kes arutasid, kuidas tuleks WC-paberit voltida, et seda võimalikult vähe kuluks 💣
  • Mr Money Mustache - lihtne, konkreetne ja hea lugemine. Viimasel ajal ei ole ma väga palju lugenud, sest noh - eelistan kuulata, multitasking ehk rööprähklemine on üks säästupiraadi häkkidest, ning lugemises tuleb pidevalt valida, kas lugeda finantsraamatuid, erialaseid raamatuid, või blogisid. Aga kes finantsvabadusest unistab, sellel tasub kindlasti seda blogi alustuseks lugeda!
 Milliseid blogisid ja podcast'e soovitaksite ja miks?

esmaspäev, 16. aprill 2018

See rikas Eesti investor..

Milline meeldiv esmaspäevane uudis LHVlt investoritele.



Tänud, LHV! Kui seni näitasite Eesti oma pangana vähemalt natukenegi progresiivsemat mõtteviisi investorite ahvatlemises, siis nüüd hakkab küll pilt teises suunas selginema.

Kahju.. tundub, et Eesti investoril ei jäägi muud ül, kui interneti brokerite teenuseid otsida. Hea võimalus on ka muidugi neil, kes (kasvõi korra elus) "majanduspagulane" olnud ja omab võimalust kasutada mõne väljamaise väärtpaberikauplemisteenusepakkuja teenuseid.

Ah et küsite, miks ma kriitiline olen? Võin võrdluseks tuua, et ise ostan põhjamaise teenusepakkuja juures indeksfonde, mille:
-  osakute ostu eest ei küsita pennigi, 
- osakute müügi eesti ei küsita pennigi,
- osakute hoidmise eest ei küsita pennigi
- ja fondi enda haldustasud on vahemikus 0,00..0,4% aastas.

Aga rikastel eestlastel on raha nii palju, et peab investeerimisteenuste eest hoolega koorima. Rääkimata sellest, kuidas väärtpaberikontol seisvaid väärtpabereid iga kuu tolmust puhastatakse ja  poleeritakse "hoidmistasu" eest..

laupäev, 14. aprill 2018

Väga tasuv hobi

Me peres keegi ei ole suurem asi mees- või naiskonna spordi harrastajad, aga individuaalspordialasid meeldib küll omas tempos harrastada ja hea meelega teeks seda suuremaski mahus, kui praegu. Aga nagu teada, igasugused peened spordialad eeldavad päris suuri kulutusi, mis minu kokkuhoiupoliitikaga väga ei sobi kokku.

Just ses osas saan täna kiita, et oleme viimastel aastatel harrastanud väga mõnusat ja säästliku eluviisiga hästi kokku sobivat spordiala, nimelt kettagolfi aka disc golf. Minu meelest lihtsalt üliäge, et disc golfi radasid järjest juurde tekib ja enamus neist tasuta kasutamiseks on. Ostsime kõigile pereliikmetele mõned aastad tagasi ühe kotitäie odavaid kettaid, ning viskame nendega siiani. Odavad kettad sobivad meile hästi, sest ketast heidame piisavalt halvasti, et mitte võistelda tahta, samuti poleks kaotus nii valus, kui mõni ketas kadunuks jääkski 😀 


Nii veedame kohe, kui lumi kadunud ja metsa all juba vähekenegi kõndida kannatab, pea iga nädalavahetuse metsas kettaid loopides. Seni on küll varbad veidi märjaks saanud ja kettad vahel suhteliselt sopaseks, aga lõbus on ikkagi. Eriti mõnus, kui tegemist pikemat sorti (18-34 korviga) rajaga, siis on tegevust terveks päevaks ja igav ei hakka. Võtame kaasa ka veepudeli ning võileivad või muu piknikumaterjali, ning päev värskes õhus on garanteeritult ülimõnus! 

Tänagi sai päev metsas jalutades mööda saadetud, ja nüüd vägev väsimus kallal. Ilm oli suurepärane, väljas vähemalt 15C sooja, päike ja imeline linnulaul. Tundub nagu idüll, siiski tulin metsast veidi vastakate tunnetega ära. Nimelt - minu piknikukott oli täis taarat. 3h metsas, ja suur kotitäis, ca 25 taarapurki või -pudelit vaja autosse tassida... 


Iseenesest ma vist peaks tänulik olema? Veetsin 3 tundi mõnusalt värskes õhus ja selle eest makstakse mulle veel paar eurot pealegi? Samas ma väga ei ole siiski rõõmus. Inimesed, mis teil viga on?? Kes läheb metsa, naudib avalikult kasutamiseks olevaid rekreatsioonialasid, ja tänulikkuse näitamise asemel s*ttab metsaaluse ära? Kuidas jaksab täiskasvanud meesterahvas* minna metsa, 5 täis õllepurki kaasas, neid vedada avatuna püstises asendis hoides pea kilomeetri jagu ilma et raske oleks, et siis visata metsa alla, sest tühja purki on nii raske tagasi autoni viia???

Väga vihaseks teeb. Aga mis seal ikka. Olen juba harjunud, et alati peab käekotis 5-6 kilekotikest vähemalt kaasas olema, et see kaaskodanikele "kingituseks" jäetud laga teiste järel kokku korjata. See taara eest saadud 0.1-0.2€ tasu ei ole ka minu jaoks mingi motivaator, kuid leian, et meie maakera on seda väärt, et igaüks meist annaks minimaalsegi panuse selle puhtana hoidmiseks. 

*kes arvab, et diskrimineerin siinkohal kedagi, võib minuga metsalagastajate vaatlusringile järgmisel nädalavahetusel näiteks tulla, mõnele discgolfi rajale. Lugege üle, mitut nais-discgolfarit näete õllepurkidega metsa all.

teisipäev, 10. aprill 2018

Nii tore päev, raha muudkui koguneb!

Hommikust saadik on kogu aeg kontole midagi tilkunud, nii tore vaatepilt.
Kõigepealt kukkus kontole dividendiports Kaubamaja aktsiate eest.
Siis sai lukku pandud lausa 3 (KOLM!) tehingut, mille käigus müüsin maha kodus üle jäänud kraami ja teenisin sukasäärde 160€ lisaraha.
Ning kõige viimaks potsatas ühelt cash-back saidilt kogutud 25€ otse minu kontole. Need 25€ muide kogusin selliste huvitavate pakkumistega, kus ise ma maksin sisse täpselt 0.1€ ühe lotopileti eest (ja teenisin sellega 7.5€ tagasi, pilet kahjuks ei võitnud, nagu arvata oligi 😁). Ülejäänud 17.5€ olid erinevate digiteeenuste ja digitellimuste proovimise eest, mis kõik pakkusid "liitumisjärgselt 1 kuu tasuta".  Täitsa hea kogemus! Tulemas on veel ca 20€, kuna kõigi tehingute kinnitamise aeg võtab enamasti 30-90 päeva ootamist.
Lisaks ootab mul erinevate tarbijaküsitluste keskkondades hulk eurosid välja võtmist, aga avastasin, et need võimaldavad väljamakset ainult Paypal'i kaudu, mis tähendab, et väljamakse summast ca 0.3-1€ läheb teenustasudeks. Nüüd olen kahevahel, kas võtta need 15+15 € juba välja, või lasta summadel veel kasvada, et Paypal'i tasudelt kokku hoida?

Igatahes, sellist suhteliselt passiivset rahasadu võiks tihemini juhtuda! Eriti kui börsidel on sellised volatiilsemad ajad, oleks tore mõnda stabiilsemat lisasissetuleku allikat omada.


Millised lisasissetulekud teil on? Ise vaevlen hetkel aja- ja energiapuuduse käes, seepärast olen võtnud käsile kiired ja nö kergelt saavutatavad viisid. Netiküsitluste vastamine (näiteks katsetan hetkel Mobrog'i, äkki teate veel häid soovitada?), cash-back lehekülgedel silma peal hoidmine, taara kogumine, ja mõttetult seisva kraami kodust maha müümine on siis mõned näited. Tegelikult tahaksin natuke rohkem jõuda, näiteks mõnd erialast teenust pakkuda, internetipoodi pidada või mõnda muud lisaäri ajada. Mõni tuttav mul näiteks sõidab vabal ajal Taxify'd, aga mul see kuidagi ei sobiks kahjuks (ei istu keegi mu vanasse fiatti 😅). Lisaks eelistaksin ikkagi rohkem passiivseid sissetulekuallikaid, mille loomine võib küll aega võtta esialgu, kuid mis siis pikemaajalise järelefektiga oleks.

pühapäev, 8. aprill 2018

Mis ma selle autoga siis teen

Siis kui ma veel noor ja naiivne olin, tahtsin endale väga ägedat autot. No teada värk, kui naabril on äge auto, tahaks ise veel ägedamat. Juhiload tegin kohe, kui 18. sünnipäev kukkus ja sellest saadik sõitsin nagu jaksasin. Tundsin ennast nagu noor Schumacher ja kirusin kõiki, kes sõita ei osanud. Juba gümnaasiumi lõpuklassis käisin koolis autoga, ainuke oma klassis, ise tähtsust täis  😀


Esimesed aastad pidin sõitmiseks lootma vanemate armule, ja seda armu ikka õnneks jagus, kuna enamasti sain nende eest nii mõnegi asjaajamis-sõidu ka ära teha. Aga kui ülikoolis juba õppelaenu jagati, siis ostsin isikliku panni. Sellele eriti ei mõelnud, et kas see hea mõte on, vaatasin lihtsalt, et mis auto kätte saan selle 10K EEKi eest, ja olin rahul. 

Siis kui ülikool läbi ja juba pool aastat tööl käinud olin, oli lõpuks ometi vabadus käes - liisingusissemakse oli kokku kogutud ja pangaltki roheline tuli liisingu võtmiseks olemas! Audi TT, siit ma tulen! Halleeluuujah! 

Kuid just sel hetkel jõudsid minuni kogemata, kuid sobiva ajastusega esimesed teadmised finantsmaailmast ja hakkasin aru saama, mida õieti tähendab liisingu maksmine. Praktiline pool minus sai võitu, käisin terve hulga väikeautode proovisõidul ja otsustasin lõpuks ühe tagasihoidliku jaapanlase kasuks, mis kõik minu praktilised kriteeriumid täitis ning peale vaadates päris silmanägemist ära ei võtnud.
Auto ostuhinnaks oli 11 000€ ja liisingu võtsin 5 aasta peale sest noh, lühema aja liisingumakseid teenindades poleks enam perele piisavalt söögiraha jäänud. Fakt, et tol ajal autoliisingu intressiks 4.7% oli, ei pannud mind isegi mitte maigutama, sest see tundus isegi hea, paljud pangad pakkusid ju 6-10% intressi. 

Aga siis tuli masu. Liisingumaksed olid kõrged, muud kulud olid veel kõrgemad ja söögiraha hakkas nappima. Üritasin liisingut pikendada või autot maha müüa, aga masu olukorras olid need katsed täiesti lootusetud. Pingutasin püksirihma, otsisin veel paar lisatöökohta ja püsisin veepinnal. 

Siis sai masu mööda ja naabrid ostsid muudkui uuemaid autosid, aga mina maksin ikka veel viimaseid summasid, kuni ühel päeval oli auto täiesti minu! Aastaid oli nii palju möödas, et tegelikult oli auto meie perele ammu liiga väike, lisaks puudusid tal olulised lisad nagu kärukonks või katuseraamid, mille vajalikkusele autot soetades polnud tulnud.  Oh seda kiusatust "vana" auto nüüd maha müüa ja lõpuks mingi äge pill soetada. Aga masu oli liiga hästi meeles ja kole mõnus tunne oli, kui ei pidanud igakuise liisingumakse nimel tööd rabama. Lisaks oleme hirmus palju riigist riiki kolinud viimastel aastatel, et pole kindel, kas uue auto vormistamine väga libedalt erinevates ametkondades läheks.

Kui viimasel ajal olen siit-sealt lugenud, et autot mitte omada on palju odavam, tekkis endalgi kiusatus. No kas poleks äge rentida? Saab lahti sellest pidevast auto-omamise-peavalust. Võta auto ainult siis, kui seda vajad, ja maksa ainult perioodi eest, kui tegelikult autot kasutad. Lisaboonusena saad ju veel lausa valida just hetkel sobivaima mudeli ja tegumoe.


Arvutasin ja mõtlesin, aga päris lõplikule otsusele polegi jõudnud. Minu jaoks nimelt ei tundu see rentimise või taksoga sõitmise variant hetkel absoluutselt odavam, pigem oluliselt kallim. Kuidas siis nii, Geeniuses ka ju kirjutab, et hirmus kallis on see auto omamise lõbu?

Minu kulutused autole 12 aasta jooksul: 

Auto hind, hulk lepingutasusid, intressid jms14578
Kasko, 7a1750
Kindlustus, 12a1200
Hooldused (5*400€) ja remondid (7*250€)3750
Ülevaatus (6*32€)192
Bensiin (8L / 100 km, 220 000 km)26400
Klaasipesu (4*3L aastas)96
Autopesu (2 x aastas)240
Parkimine (pargin 90% tasuta)6000
Uus aku (iga 4a tagant)300
Klaasipuhastid (iga 3a tagant)84
Rehvid (12a jooksul 2 jooksu kalleid lamelle)960
Esitulepirnid (2tk aastas)96
KOKKU, €55646

Päris mitme asjaga olen siin tabelis muide kindlasti liialdanud, näiteks 220 000 km läbimiseks arvutasin 8l /100 km bensiini, tegelik auto kütusekulu on enamasti ca 7l kandis, lisaks arvutasin bensiinikulu arvestusega, nagu maksaks bensiin 1.5€/l. Tegelikult maksis näiteks 2006a bensiin 0.99€, 2012a 1.34€, 2016a 0.91€ ja täna ca 1.3-1.5€, oleneb, kus ma tangin.
Kindlustuse hinnaks panin ca 100€ aastas, reaalselt olen enamus aastatel maksnud 12kuu eest 80-90€ jne.
Seega on minu autopidamise hinnaks kujunenud:

OMAND KOKKU55646
1 km, €0.25
1 päev, €12.37
1 kuu, €384
1 aasta, €4637

Jah, auto omamine on hirmus kallis lõbu. Seejuures on aga minu auto hetkel seisus, et mida kauem ma teda oman, seda odavamaks ta läheb. Jah, 12. aasta vanust autot saab juba remontida omajagu (sülitan üle õla!), aga auto hind iseenesest on juba makstud esimeste aastatega, mis tähendab, et nüüdseks on kuludeks alles jäänud kuluvosad, kohustuslik liikluskindlustus ja bensiin. 

Aga oletame nüüd, et auto hinnaga tänasel päeval enam ei arvuta, see on juba makstud eelneva 12a peale. Seega, kui ma arvutan ainult reaalsete praegu rahakotist välja hüppavate kuludega, siis selle auto kasutamine 1a jooksul maksab mulle 2280€, ehk ainult 6.25€ päevas 365päeva kohta. Kui arvestada, et ma kasutan reaalselt autot max 155 päeval aastas, siis 14.71€ päeva kohta.

Kui ma aga võtaksin rendiauto? Rendiksin autot igal nädalavahetusel (teeme suure nädalase poeosturingi, ja veedame perega aega), ning ca 7 tervet nädalat läbi aasta. Arvestan umbkaudse rent+bensiin.


Rent + bensiinNädalavahetus50150 €7800
Terve nädal7500 €3500
Kokku aasta, €11300
1 päev (365), €30.14
1 päev (155), €70.97

Rendiauto kasutamine sama perioodi jooksul maksab mulle 11 300€. Ehk siis - kui kasutan autot aastas 155 päeval, läheb rendiauto mulle maksma 480% võrra (14.71 vs 70.97) päevas rohkem!!!



Tundub, et see luksus jääb meie peres veel üsna kaugeks. Vana auto jääb hetkel veel. Mis siis, et oma välimusega kipub see pann juba silmist verd välja pigistama, aga hirmus odav on, tuleb välja!

Uuele autole või rentimisrõõmudele mõtleme ehk siis, kui a) praegune tööhobune täitsa alla annab, b) on ees mõni sõit, mis tõesti vajab funktsionaalsemat autot (kaubikut, matkaautot, reisibussi vms)  või c) meil nii palju raha on, et auto saab ilma laenudeta välja osta ja välja antud summa puudumist ei märkagi. 😆

Muide, igapäevaselt sõidame nagunii rattaga või bussiga, või käime jala! Kuigi, hing ihkab uhke läikiva neljarattalise järgi küll! 

kolmapäev, 4. aprill 2018

Kogu tõde õppelaenust

Sattusin täna Pinsi Põlve kuu kokkuvõtet lugema, ja esiteks - *high five* - nii tubli töö! Väikeste kindlate sammukestega suurte võitude finantsvabaduse poole! Eriti innustav oli lugeda, et on teisigi, kes võtavad tõsiselt oma peaga analüüsi ja otsuste tegemist, mitte ei torma ummisjalu teiste sabas.

Teiseks pean tunnistama, et igasuguste koolituste osas olen mina skeptiline, mulle on tundunud, et Eestis on koolitused hirmus kallid, ja kipuvad pigem sellised jututubade stiilis monoloogid olema, mitte konkreetsed meetodid jms. Nii et ootan põnevusega, et ehk Pinsi Põlv jagab pärast ka muljeid! Ise ma loen lõputult investeerimisraamatuid, kuna neid saab raamatukogust tasuta laenutada ja omas tempos nö läbi proovida ja arvutada. Rääkimata sellest, et kokku hoitud raha omakorda kasvama panna. Kui raamatud otsa saavad, ja ikka mingit tarkust külge pole jäänud, siis vaatan edasi.

Kolmandaks aga jäi mul silma Pinsi Põlve otsus õppelaenu mitte maksta, sest et summa on nagunii hirmus pisike. Ee.. nojah.. ütlen ausalt, et minu arust on see tõepoolest absoluutselt igaühe enda otsus, ja ma kohe kindlasti ei kritiseeri seda valikut! KÜLL aga.. :D Küll aga tahaksin siinkohal sõna võtta teemal Eesti riik ja väljamaa pankade nuumamine noorte inimeste eduka tuleviku arvelt! See ajab mind lihtsalt niivõrd tigedaks.

Küsite miks? Ei küsi? Ma räägin ikka! Kas teate, kui palju on õppelaenu summa 2017/2018. õppeaastal? See on sõltuvalt õppeaasta pikkusest max 960€ või 1920€ eurot. Ütleme, et õpid täiskoormusega, augusti lõpust juuni keskpaigani, pmst 10 kuud aastas. Max õppelaen on siis 192€ kuus ja suveperioodil kaheks kuuks otsi lisasissetulek. Selle imelise diili saad, kui sul on välja pakkuda 2 rahakat käendajat ja oled nõus maksma 5% intressi aastas.



Kõigepealt - kes elab ära 192 € kuus? Isegi ühiselamus elades läheb üürile juba pea 50% sellest. Lisa juurde toit ja transport (vähemalt nädalavahetusel võiks ju koju saada?), hea oleks omada ka vähemalt mobiili, vahel harva mõni riidehilp osta, hügieenivahendid, ravimid jne. Aga kui on vaja veel ka õppevahenditele kulutada, õppimise jaoks arvuti osta jms? Muidugi on hea, kui tudengid õpivad kokkuhoidlikult elamist, aga sellis summaga ära elamine tundub olevat pigem närutamine, kui kokkuhoidlikkus. Millele teil õppelaen on kulunud ja kuidas tudengi-perioodil rahaliselt toime tulite?

Aga teiseks - need tingimused!? Õppelaen on ju tore ja lihtne vajadusel võtta, sest väidetavalt on see riiklikult tagatud. Ma küll täpselt ei tea, mida selle riikliku tagamise all mõeldakse, sest 2 käendajat või kinnisvara tagatis on nagunii vajalik?!?! Palju õnne, vaesest maakodust pärit tudeng suures linnas, kindlasti on ju sul hulk hea sissetulekuga laenuvabasid käendajaid varrukast raputada!


Ja siis kolmandaks see intress, mis on ulmeliselt suur ja muidugi hakkab kohe kogunema. Õppelaen on väidetavalt riiklikult tagatud madala intressiga laen, seega võiks eeldada, et vähemalt intress on riiklikult reguleeritud? Võibolla ongi reguleeritud, et pangad ikka piisavalt teeniks?!


Siis kui mina aastakümneid tagasi ülikoolis käisin, ja enamus laenud olid tõesti kirve intressiga, võis õppelaenu 5% intressi tõesti "madalaks" pidada. Aga ajad on ammu muutunud, tundub et riigil on oma reguleerimises midagi kahe silma vahele jäänud? Pangad loomulikult ei iitsata sel teemal, neile on tegemist ju erilise hõlptuluga. Lubage meenutada, et pankade jaoks on raha negatiivse intressiga, euribor on miinuses juba 2015. aastast saadik. Olgu see laenusumma kui väike tahes, 5% pangale kinkida tundub kuidagi eriti hull, eriti olukorras, kus nad paljalt laenu välja andmisest juba võidavad (sest kontol hoides maksaks pank ise intressi). Palju õnne, noor inimene, kes Sa oled 3-5 aastat tudengipõlves närutanud, ja hüppad ellu ning oma esimesele töökohale mõnusa suure telliskivikoormaga kukil. Sina oledki meie tulevik, riigi majanduskasvu ja põhjamaade pankade heaolu tagaja. Jah, loomulikult sobib pangale, et Sa seda laenu võimalikult pikalt, vähemalt 6-10 aastat tagasi maksad, 5% intressiga. Tee oma arvutused ise, miks..

Vaadates ringi meie põhjanaabrite juures, selgub, et ka kõigil teistel maadel on õppelaenu näol tegemist riiklikult reguleeritud ja tagatud laenudega. Küll aga jääb silma mingi huvitav tõsiasi, et sealsetel noortel paistab olevat oluliselt pisem kohustus pankasid nuumata. Soomlastel näiteks on õppelaenu intressiks 12-kuu euribor. Norrakad ei pea laenuintessi üldse maksma, kuni kool lõpetatud. Laenu tagasimaksmise ajal saab norra tudeng valida intressiks muutuva (hetkel 2.1%) või kuni 10a seotud intressi (ca 2.9%). Rootslastel on õppelaenu intressimääraks 2018. aastal 0.13%!
Laenusummad tunduvad kõigia neis riikides olevat sellised, millega reaalselt on võimalik ära elada, sh osa summast on selline, mida tudeng ei peagi tagasi maksma (nö toetus).
Ja laenu võtta on võimalik igal tudengil, hoolimata sellest, kas neil on rikkaid sugulasi käendajaks võtta või mitte. Riiklik tagatis ongi selleks, et tudeng ei peaks mingeid käendajaid otsima või tagatise puudumise tõttu hambaid varna riputama.

Igatahes mul tekkis just praegu tahtmine hakata tudengiks põhjamaades, võtta maksimummääras õppelaenu, ja panna see mõnuga kasvama. Isegi tähtajalisele hoiusele see õppelaen istutades teeniksin selle pealt. Ülikooli lõpetades ja esimesele töökohale astudes oleks aga juba seljatagune kindlustatud, selle asemel, et Eesti tudengi moodi mõttetu laenusumma eest metsikut intressimakset maksta järgmised 10 aastat, ja põhjamaade pankasid sellega nuumata.


Aga mida teha, et Eesti riigiisad oma saadud mandaati ja võetud kohustust tõsiselt võtaks, ja sellised riiklikult toetatud jamad lõpetaks?



Aprill aprill!

Kuidas teil aprill tuli? Kas naudite mõnusat suusailma ja loodate, et sel aastal ei peagi kartuleid maha panema, sest noh, vaod on hanges? Vaatame-vaatame :)

Meil jagus nalja nabani, oli mõnus pikk nädalavahetus. Kas teate, mis juhtub, kui mõni keetmata muna ära värvida ja koksimismunade kuhja poetada? 😁 Ma väga täpselt ei tea, sest kodus ei tahtnud proovida, aga kiusatus oli küll 😈 Tegime vähe süütumaid nalju, et ma vähem koristama peaks...



Aga seoses aprilliga tuli meelde, et oleks aeg märtsi tibud jälle üle lugeda. Ette rutates võin kohe ära öelda, et märts oli huvitav, kuid närvesööv kuu. Iseenesest on ju käes dividendide laekumise tipphooaeg, nii et kontodel kogu aeg midagi mõnusalt liigub ja kõliseb juurde. Samas tuleb ka tunnistada, et pidevad kaubandus-ähvardused ja neist tingitud punased toonid börsidel on palju suurema summa minu aktsiapottidest tuulde lennutanud, kui aktsiad dividendide näol sisse jõuavad tuua.  Lisaks tuleb ka tunnistada, et kuigi oli tavapäraselt suhteliselt säästlik kuu, siis ühtegi olulist lisasissetulekut ei olnud. Olin pigem kevadväsinud ja laisk.

Aga mis siin pikalt jorutada, laome siis rahakoti sisu lauale. Aktsiadividende laekus märtsi jooksul 702€ võrra, faktooringudividende tuli raharingluse eest 18€. Kokku on minu rahamasinakene oma elu jooksul tootnud juba 3842€ passiivset rahakest!

Kas pole imeilus? Hakkasin vaatama, et nii mõnegi kuu jooksul aastal laekub mulle juba üsna kopsakas summa dividende, nii et tagasihoidlikult elades saaks juba tööl käimata ära elada. Samas mõnel kuul, nagu jaanuaris-veebruaris näeks küll korralikke näguripäevi, nii et lahkumisavaldust veel ei anna :D

Ühesõnaga, töö peab jätkuma! Küll aga võin kiita, et nüüdseks üle aasta vaeva nägemist on end kenasti tõestamas, nagu näete, siis võrreldes eelmise aasta märtsiga on rahamasina tootlus selle aasta märtsis lausa 315% suurem!!! Ulmelahe ju!


  
Selline vaatepilt tõepoolest innustab. Kui heidan pilgu puhasväärtuse tabelisse, siis noh.. muidugi olen uhke, et minu puhasväärtus on positiivne, paljud ilmselt seda öelda ei saa. Samas selle summaga veel rantjee-elu elama ka ei hakka. Tänu tujukale börsile ja suhteliselt tavapärasele säästukvoodile ei suutnud kahjuks ka sel kuul kuist säästueesmärki täita. 
Kuise säästu eesmärk24002018. eesmärk105000Täidetud78.58%
30/04/201630/07/201730/11/201728/02/201830/03/2018
VARAD
Sularaha12440000
Pangakontod80872036291518642127
Pangahoiused985052015033757511934
Aktsiad059922705097284368442
Pensionikontod00000
Kinnisvara turuhinnas00000
Muud varad00000
VARAD KOKKU1918167160784568228282502
Eesmärk1918167013803528428183407
Eesmärk %100.00%100.22%97.64%97.63%98.92%
KOHUSTUSED
Kodulaenu jääk00000
Autoliisingu jääk00000
Krediitkaardi jääk00000
Võlad/laenud00000
Järelmaksud ja liisingud00000
KOHUSTUSED KOKKU00000
PUHASVÄÄRTUS1904267160784568228282502
Kuised kulud kokku36003600360036003600
Rikkus aastates0.441.551.821.901.91
Kuised kulud kokku20002000200020002000
Rikkus aastates0.792.803.273.383.44

Aga sellegipoolest - ilma sissetulekuteta võiks sellegipoolest üsna mitu aastat täitsa ära elada, nii et pole hullu midagi! Siht on silme ees, pingutame püksirihma, ja teeme paremate saavutuste nimel aprillis rohkem! Näiteks on mul endiselt suur hulk üleliigset kraami kodust maha vaja müüa, tuleb aga laiskus kontidest välja ajada! Aprilli skoor on õnneks juba avatud, olen maha müünud kraami 8€ jagu, ja ligi 50€ jagu peaks lähematel päevadel veel loosi minema. Lisaks olen viimase 1,5 kuu jooksul täitnud hoolega igasuguseid tobedaid netiküsitlusi, ja otsinud boonuspakkumisi, nende eest on kogunenud juba pea 80 eurot, mille varsti samuti lasen endale pangakontole kanda ja investeerimisse saadan.

Selline oli siis minu märts. Loodan, et aprill tuleb palju ägedam, teile kõigile soovin aga head kasumisaagikust! Ühtlasi võite kõik jagada oma viimase aja ägedamaid säästunippe ja nutikamaid lisasissetuleku allikaid!